Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivsehinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhuslikuisiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest. Positiivse hinnanguna tähistab subjektiivsus vaimse, emotsionaalse ja tahteakti mina- ja enesekesksust.
Teaduses, eriti just reaalteadustes, kus kesksel kohal on ratsionaalne vaade, püütakse vältida subjektiivseid hoiakuid, et tagada teadmiste,teooriate võimalikult suurobjektiivsus,universaalsus. Sellise sõltumatu arvamuse juurde juhatabkatse,matemaatika ja täpselt, rangelt defineeritud teaduslikuterminoloogia, teaduskeele kasutamine. Samuti teadusliku kogukonna üldise arvamuse,falsifitseeritavuse aktsepteerimine.
Subjektiivne vaade võib olla ka positiivse sisuga. Isiklik, omapärane vaatenurk, arvamus, nägemus, hinnang on kesksel kohal, tihti määrava tähtsusega inimkultuuri humanitaarses osas, eriti näitekskunstis,kirjanduses,muusikas jne. Seejuures tuleb hästi esile subjektiivsele vaatele sisemiselt omaneemotsionaalne külg.
Uusajal kujunenud filosoofiast alates mõisteti subjektiivsuse all üldiselt igasuguse inimliku tegevuse eripärasust.
Lihtsalt lisakujundina: objektiivsuse ja subjektiivsuse vastandpaar on hiina ja jaapani keeles edasi antud kui külalise vaade ja peremehe vaade. Esimene pole sedavõrd palju isiklikult vaatlusobjektiga seotud ja suudab seetõttu maailma rohkem kõrvalt, neutraalsest vaatepunktist vaadata. Teine on mõjutatud oma emotsionaalselt seotud, individuaalsest, isiklikult seotud vaatepunktist.