Zenon Kitionist , stoitsismi koolkonna rajajaStoitsism oliantiikfilosoofia koolkond. Selle pooldajaid nimetataksestoikuteks .
Koolkonna rajasZenon Kitionist . Tuntumate stoikute seas on veelSeneca ,Epiktetos jaMarcus Aurelius .
Stoikud arendasid edasiloogikat . Nendeloodusfilosoofia toetusHerakleitosele (ürgtuli jamaailmatulekahju ) jaeetika küünikute õpetusele. Õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus (logos ).
Stoikud jaotasidfilosoofia loogikaks, eetikaks ja füüsikaks.
Pärast kristluse saamist Rooma riigi riigiusundiks 4. sajandis kaotas stoitsism tähtsuse. Renessansiajal sai stoitsism populaarseksneostoitsismina ning tänapäeval on tekkinudmodernne stoitsism .
Pikemalt artiklisStoikute loogika Stoikute "loogika" (logikē ) oli õpetusmõistuse (logos formaalse loogika (õpetusearutlusvormide kehtivusest ) tegeles karetoorika ,grammatika ,epistemoloogia jakeelefilosoofiaga , sealhulgasmõistete ,propositsioonide ,taju jamõtlemise uurimisega.
Stoikud jaotasid loogika retoorikaks ja dialektikaks.
ErinevaltAristotelesest , kes töötas väljasüllogistika kui terminiloogika, arendasid stoikudlauseloogikat .
Nadtõestasid lauseloogikaarutluste kehtivust, taandades need viiele põhilisele tõestamatule arutlusvormile ja mõnele põhiliseletuletusreeglile (thēmata ). Põhilised arutlusvormid olid järgmised:
kuip , siisq ;p ; järelikultq (modus ponens kuip , siisq ; mitte-q ; järelikult mitte-p (modus tollens ei pea paika, etp jaq ;p ; järelikult mitte-q kasp võiq ;p ; järelikult mitte-q kasp võiq ; mitte-p ; järelikultq Erinevalt seisukohast, mis omistatakseAristotelesele teose "De interpretatione " 9. peatüki põhjal, kehtivadChrysippose järgi kehtivadbivalents javälistatud kolmanda seadus ka tuleviku kohta käivatekontingentsete väidete kohta. See seisukoht on nähtavasti seotud kadeterminismiga stoikute filosoofias, sest kui mitte eeldada, et tulevik on ette määratud, siis on Chrysippose seisukohta raske põhjendada.
_-_BEIC_6353768.jpg)
