 | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Palun aitaartiklit täiendada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis puuduvadviited.(Oktoober 2018) Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
 | See artikkel räägib Rootsi pealinnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgeStockholm (täpsustus). |
| Stockholmi vald | |||
|---|---|---|---|
| [ st'okholmi vald] | |||
| |||
 Ülevalt päripäeva:Vanalinn,Stockholmi raekoda,Globen,Stockholmi kuningaloss,Hötorgsskraporna kõrghooned,Skeppsbroni promenaad. | |||
Pindala: 207 km²(2024)[1] | |||
| Elanikke: 995 574(31.12.2024)[2] | |||
| Koordinaadid:59° 20′ N,18° 3′ E | |||
  | |||
 | |||
Stockholm (ametlikultStockholmi vald (Stockholms kommun), poolametlikultStockholmi linn (Stockholms stad)) onRootsipealinn,valdRootsisStockholmi läänis.
Põhjala Veneetsiaks jaMälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asubMälareni järve jaLäänemere vaheliseväina kaldail jasaartel, mida ühendab üle 50silla.
1252 asutatud linna ajalooline südamik paiknebStadeni saarel. Stockholmis on palju kauneidkeskaegseid ehitisi.
1950. aastatel rajati Stadenist põhja pooleNorrmalmi 5 ühesugusekõrghoonega ärikeskusHötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi.Djurgårdeni saarel onmuuseume (Skanseni vabaõhumuuseum,Põhjala muuseum,Vasa laevVasa muuseumis), suurpark jaloomaaed.
Stockholmis asub mitu suurt õppe- ja teadusasutust (ülikool,akadeemiad, 3Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suuremaidsadama- jatööstuslinnu.
Veebruaris2009 tunnustasEuroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna2010. aastaEuroopa keskkonnapealinnaks.
1971. aasta haldusreformiga sai Stockholmi linnastStockholmi vald. Stockholmile tehti erireeglid, mille järgi vast valitud Stockholmivallavolikogu volitused algasid juba1. oktoobril1970 (teistel vallavolikogudel1. jaanuaril1971).
1980. aastatel otsustas Stockholmi vallavolikogu kasutada ametliku nime "Stockholmi vald" asemel nime "Stockholmi linn" juhtudel, kui "puudub omavalitsusõiguslik tähtsus". Teatud kontekstides, näiteks juriidilistes dokumentides, peab siiski kasutama ametlikku nime "Stockholmi vald".
Stockholm koosneb kolmest peapiirkonnast (huvudområde):Innerstaden (Stockholmi südalinn),Västerort jaSöderort, mis omakorda koosnevad 14 linnaosapiirkonnast (stadsdelsområde):
Innerstaden (Stockholmi kesklinn)
Söderort (Lõuna-Stockholm)
Västerort (Lääne-Stockholm)
Linnaosapiirkonnad jagunevadlinnaosadeks.
Bromma linnaosas asubStockholmi Bromma lennujaam.
Linna teenindavad veel
Stockholmi ühistransport on integreeritudStockholmi lääni ühistransporti, mida korraldabAB Storstockholms Lokaltrafik.
Pikemalt artiklisStockholmi metrooStockholmi metroo on Rootsi ainusmetroo. Sajast kasutusel olevast jaamast 82 asuvad Stockholmi vallas ja ülejäänud 18 naaberomavalitsustes.
Stockholmi metroo on teede kogupikkuse poolest maailma metroode seas 13. kohal. Linna elanike arvu kohta on ta teede kogupikkuse poolest esikohal.
Metrool on 110 km rööpmepikkust ja sadajaama. Need jagunevadrohelise,punase jasinise liini vahel.
Stockholm onüliõpilaste arvu poolest Rootsi asulate seas esikohal.
Linnas töötavad järgmised kõrgkoolid ja ülikoolid:
Stockholmi vanalinnas tegutsebStockholmi eesti kool.
Stockholmis on arvukaltspordiklubisid, sealhulgasAIK,Djurgårdens IF jaHammarby IF ning suuri spordirajatisi, sealhulgasStockholmi staadion,Globen jaFriends Arena (Solnas).
Stockholmis peetakse prestiižikaid võistlusi, sealhulgasStockholmi maraton jaDN-gala.
Stockholmis peeti1912. aasta suveolümpiamängud.
Mitmed muuseumid asuvadDjurgårdeni saarel.
Stockholm – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Stockholm – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
