Statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (prantsusenomenclature d'unités territoriales statistiques; lühendNUTS) onEuroopas kasutusel olevhierarhilinegeokodeerimisestandard riikide ja nende osade jaotuseksstatistilistel eesmärkidel.
Jaotust kasutatakse Euroopa Liidu piirkondliku statistika kogumisel, koostamisel ja levitamisel. Üldjoontes kasutatakse NUTS I taseme üksusi laiahaardelisemate sotsiaalmajanduslike analüüside jaoks, NUTS II taseme üksusi piirkondlike poliitikate väljatöötamiseks ja NUTS III taseme üksusi üksikasjalikemaks uuringuteks. Samuti on NUTS II taseme piirkondade andmestik võetud aluseksühtekuuluvusaruannete koostamisel.[1] NUTS III taseme üksusi kasutabEurostat näiteks maapiirkondade arengu hindamisel.[2]
Antud nomenklatuuri kasutatakse Euroopa Liiduregionaalpoliitika eesmärkide seadmisel.Tõukefondisest rahasaamiseks abikõlbulikud piirkonnad on määratud NUTS II tasemel ja muud eesmärgid peamiselt NUTS III tasemel.[1] Näiteks on eraldi rahastamisvahendid ette nähtud NUTS II taseme piirkondadele, millesisemajanduse kogutoodang on väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest ja piiriülese koostöö elavdamise raames riigipiiriäärsetele NUTS III taseme piirkondadele.[3]
Ühtse klassifikatsiooni väljatöötamise tingis vajadus võrreldavate statistilise andmete järele. Algne 1970. aastatel Euroopa Liidus kasutusele võetud ühtne statistiline klassifikatsioon põhines mitteametlikel kokkulepetel. Õiguslik seisund on NUTS-üksustel Euroopa Liidus alates 2003. aastast.[4]
Territoriaaljaotusel on kolm taset: NUTS I, NUTS II ja NUTS III. Varem arvati NUTS-üksuste hulka kakohalikud haldusüksused (LAU), mille ülemise ja alumise taseme üksused olid vastavalt NUTS IV ja NUTS V taseme üksused.[5] NUTS-jaotusele vastava statistika peavad Eurostatile esitama Euroopa Liidu liikmesriigid. Et statistilised aegread oleks võimalikult püsivad, püütakse vältida territoriaaljaotuse liigituse muutmist sagedamini kui kolme aasta tagant.[6]
Eelistatult kattuvad NUTS-jaotised riikide olemasolevate haldusüksustega. Kui riigis puuduvad sobiva elanike arvuga haldusüksused, moodustatakse NUTS-jaotised külgnevatest haldusüksustest. Selliste mittehalduslike üksuste moodustamisel võidakse arvesse võtta muu hulgas sotsiaalmajanduslikke või kultuurilisi olusid, tegu võib olla ka näiteks saartega. Etteantust väiksema elanike arvuga riik võib tervikuna moodustada ühe statistilise territoriaaljaotise. Üldjuhul on vastava taseme NUTS-jaotised püütud moodustada järgmiste elanike arvu piiride järgi:[7]
Tasand
Alammäär
Ülemmäär
NUTS I
3 miljonit
7 miljonit
NUTS II
800 000
3 miljonit
NUTS III
150 000
800 000
Igale NUTS-üksusele vastav kood algab kahe suurtähega, mis tähistavad riiki ja kattuvad kahetäheliseISO maakoodiga (välja arvatud Suurbritannia koodUK ja Kreeka koodEL). Järgneb riigi 1. järku allüksusele (NUTS I jaotis) viitav number. NUTS II üksuse koodis on vastava ülemjaotise koodile lisatud veel üks number ja NUTS III üksuse koodis kolmaski number. Nummerdamist alustatakse alati ühest, sest nulli kasutatakse kõrgema taseme üksuse jaoks. Kui sama taseme NUTS-üksusi on riigis üle üheksa, jätkatakse nummerdust suurtähtedega. Näiteks koodisEE004 viitabEE Eestis asuvale üksusele. Järgmise kolme numbri järgi on tegu NUTS III üksusega, kaks nulli viitavad kahele hierarhias kõrgemale üksustele, mis antud juhul kattuvad riigiga ja viimane number eristab üksust teistest samade kõrgema taseme üksuste alla kuuluvatest jaotistest (4: Lääne-Eesti).
Õiguslikult on territoriaalüksuste liigitus määratletud vaid Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. Lisaks neile on Eurostat NUTS-üksused määratlenud kandidaatriikide jaEuroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmete jaoks, seda asjaosaliste riikidega kooskõlastatult ja Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnastel põhimõtetel.[8]
Aastatel 2012–2014 kehtinud klassifikatsiooni järgi oli Euroopa Liidus 97 NUTS I taseme üksust, 270 NUTS II taseme üksust ja 1294 NUTS III taseme üksust.[1]
Euroopa Liidu liikmesriikide jaotised (2012–2014)[10]
