Spargelkapsas ehkasparkapsas ehkbrokoli (Brassica oleracea var.italica) on suurte roheliste õisikutega kapsateisend, mis meenutab välimuselt oma sugulastlillkapsast. Spargelkapsa õisikud on vitamiinirohked ja neid kasutatakse köögiviljana.
Spargelkapsas sarnaneb väga lillkapsaga. Spargelkapsa pea koosneb rohelistest õisikutest ja selle varred on lillkapsaga võrreldes pikemad ja peenemad.[1]
Spargelkapsas aretati kapsarohust umbes 6. sajandil.[2] Rooma impeeriumist saati on spargelkapsast itaallaste hulgas väärtuslikuks toiduaineks peetud.[3] Spargelkapsa tõi Inglismaale Peter Scheemakers[4], USAsse Lõuna-Itaalia immigrandid, kuigi seal sai see populaarseks alles 1920. aastatel.[5]
Spargelkapsa nimetus 'brokoli' tuleb itaaliakeelsest sõnastbrocco, mis tõlgituna tähendab haru või oksa.[6] Võib arvata, et nimetus on kaudselt seotud ka ladinakeelse sõnagabracchium, mis tähendab hargnevaid oksi või võrseid.[7]
Keeleliselt on korrektne kirjutada ’brokoli’ (mitte ’brokkoli’). Eesti Keele Instituudi terminibaas ESTERM järgi on eelistatud termin ’spargelkapsas’.[8]
Spargelkapsas sisaldab kiudaineid, kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, tsinki, mangaani, väävlit, vitamiine C, B1, B2, B5, B6, PP, E, K ja provitamiini A. 100 g spargelkapsast annab umbes 25 kcal.[11]
1992. aastal eraldas Paul Talalay meeskond spargelkapsast sulforafaani. See fütokemikaal annab kaitse paljude kasvajavormide eest ja hävitab teatud tõvestavad bakterid nii seedekulglas kui ka hingamisteedes.[7]
↑Smith,J.T.Nollekins and His Times, 1829 vol. 2:101: "Scheemakers, on his way to England, visited his birth-place, bringing with him several rootsMall:Sic of brocoli, a dish till then little known in perfection at our tables."