Soorätsu üldpikkus on 34–42 cm,tiibade siruulatus 85–110 cm, tiiva pikkus 28–34 cm ja kaal 320–430 g[1].Sulgkõrvad on lühikesed[1], mis on andnud talle ka näiteks ingliskeelse nimeshort-eared owl ('lühikõrvaline öökull').
Sooräts sööb põhiliseltnärilisi[1]. Lindudel japutukatel on tema toidus teisejärguline osa[1]. Täheldatud on soorätsukala püüdmas. Ta on aktiivne mitte ainult öösel, vaid ka päeval.[1] Päevane aktiivsus langeb kokku tema peamiste saakloomade, näriliste omaga. Sooräts lendab väga madalal maapinna kohal, vähem kui poole meetri kõrgusel, ja kui kohtab saaklooma, napsab selle kinni. Samal maa-alal võib jahti pidada mitu soorätsu.
Suguküpsus saabub soorätsudel aastavanuselt. Kevaditi toimubmängulend, mille käigus isaslinnud sööstavad maapinna poole, imiteerides rünnakut saakloomadele, ja plaksutavad tiibu. Soorätsudele on omased ebaühtlased tiivalöögid, mistõttu on öeldud, et ta lendab nagu liblikas või nahkhiir. Sooräts on üldiselt monogaamne.
Sooräts erineb teistest kakulistest selle poolest, et ta ehitab ise maapinnale lihtsapesa. Tema sigimisaeg sõltub pesitsusala asukohast. Euraasias muneb ta levila lõunaosasaprilli keskpaiku, agaSiberismai alguses või hiljemgi.Munade arvkurnas sõltub toitumisoludest: tavaliselt on neid 3–5, aga headel hiireaastatel 7–10. Aastas on tavaliselt üks kurn, aga kui toitu on eriti palju, siis on täheldatud teist kurna sügisel või isegi talvel. Mune haub ainult emaslind. Ta alustab haudumist esimese muna munemise järel ja sellepärast on pojad perekonnas eri vanusega. Haudumine kestab 24–30 päeva. Pojad hakkavad lendama kuuvanuselt, aga pesast väljuvad nad veel lennuvõimetutena.[1]
