Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Sooräts

Allikas: Vikipeedia
Sooräts

Taksonoomia
RiikLoomadAnimalia
HõimkondKeelikloomadChordata
KlassLinnudAves
SeltsKakulisedStrigiformes
SugukondKaklasedStrigidae
PerekondRätsAsio
LiikSooräts
Binaarne nimetus
Asio flammeus
Pontoppidan,1763

Asio flammeus flammeus

Sooräts (Asio flammeus) onkaklastesugukondarätsuperekonda kuuluvlind.

Soorätsu üldpikkus on 34–42 cm,tiibade siruulatus 85–110 cm, tiiva pikkus 28–34 cm ja kaal 320–430 g[1].Sulgkõrvad on lühikesed[1], mis on andnud talle ka näiteks ingliskeelse nimeshort-eared owl ('lühikõrvaline öökull').

Vanalindude ülapool onookrivärvi võiruskepruuni pikimustriga.Hoo- jatüürsuled on pruuni põikmustriga. Alapool on samutiookerpruun, ruske või valkjas ja seal on pruunid pikilaigud.Vikerkest onkollane,nokk jaküünisedmustad. Mõlemad sugupooled on väliselt sarnased, ainult emane on suurem.[1]

Sooräts elabpõhjapoolkeral. Temalevila ulatub lõunasVahemere maade,Palestiina,Iraagi,Kesk-Aasia,Mongoolia,Karoliinide,Hawaii,Galápagose saarte,Peruu,Boliivia jaBrasiiliani. Ta elab kaSahhalinil,Kamtšatkal jaAntillidel. Levila põhjaosas elab ta kunitundrani, agaAlaskal jaEuroopas ka tundras. Ta eelistabtasandikke, aga näiteksAltais jaKaukaasias tõuseb kuni 2300 m kõrgusele. Levila põhjaosas on tarändlind, mujalhulgulind.[1]

Soorätsul on kirjeldatud 10 alamliiki.

Eestis kuulub sooräts kaitstavate liikideII kaitsekategooriasse. Ta on meil üldlevinud, aga väikesearvuline haudelind, kes elabsoodel,luhtadel,rannaniitudel ja meresaartel[1]. Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 10–300 paarile[2].

Sooräts sööb põhiliseltnärilisi[1]. Lindudel japutukatel on tema toidus teisejärguline osa[1]. Täheldatud on soorätsukala püüdmas. Ta on aktiivne mitte ainult öösel, vaid ka päeval.[1] Päevane aktiivsus langeb kokku tema peamiste saakloomade, näriliste omaga. Sooräts lendab väga madalal maapinna kohal, vähem kui poole meetri kõrgusel, ja kui kohtab saaklooma, napsab selle kinni. Samal maa-alal võib jahti pidada mitu soorätsu.

Suguküpsus saabub soorätsudel aastavanuselt. Kevaditi toimubmängulend, mille käigus isaslinnud sööstavad maapinna poole, imiteerides rünnakut saakloomadele, ja plaksutavad tiibu. Soorätsudele on omased ebaühtlased tiivalöögid, mistõttu on öeldud, et ta lendab nagu liblikas või nahkhiir. Sooräts on üldiselt monogaamne.

Sooräts erineb teistest kakulistest selle poolest, et ta ehitab ise maapinnale lihtsapesa. Tema sigimisaeg sõltub pesitsusala asukohast. Euraasias muneb ta levila lõunaosasaprilli keskpaiku, agaSiberismai alguses või hiljemgi.Munade arvkurnas sõltub toitumisoludest: tavaliselt on neid 3–5, aga headel hiireaastatel 7–10. Aastas on tavaliselt üks kurn, aga kui toitu on eriti palju, siis on täheldatud teist kurna sügisel või isegi talvel. Mune haub ainult emaslind. Ta alustab haudumist esimese muna munemise järel ja sellepärast on pojad perekonnas eri vanusega. Haudumine kestab 24–30 päeva. Pojad hakkavad lendama kuuvanuselt, aga pesast väljuvad nad veel lennuvõimetutena.[1]

Teaduslikult kirjeldas soorätsu esimesenaErik Pontoppidan1763.

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. 123456789"Loomade elu", 6. kd., lk. 291-292
  2. "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"(PDF).Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009.Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Sooräts
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sooräts&oldid=6983575"
Kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp