Soomuslaevade vajadus kerkis esile pärast lõhkevate mürskude kasutuselevõttu, millele senised puitkerega laevad ei pidanud enam vastu. Soomuslaevade eelkäijateks võib lugeda soomustatud ujuvpatareisid, mida kasutati rannikukindlustiste vastu võitlemiselKrimmi sõjas 1855. aastal.
Esimene spetsiaalselt ehitatud ja merekõlbulik soomuslaev oli 1859. aastalPrantsusmaal ehitatudLa Gloire. Esimene soomuslaevade lahing oli 1862. aastaAmeerika setsessioonisõjas, kus kohtusid soomuslaevadCSS Virginia jaUSS Monitor. Esimesed soomuslaevad olid puidust, kuid kaetud metallplaatidega. Esimene enamusesterasest valmistatud soomuslaev oli 1876. aastalPrantsusmaal valminud Le Redoutable. Sajandivahetuseks oli kujunenud välja soomuslaevade põhimõtteline ehitus.
Soomuslaevade põhirelvastus oli kahte soomustorni mahutatud 2x2suurtükkikaliibriga kuni 305 mm (12tolli). Lisaks keskosaskasemattides väiksema kaliibrigakahurid väiksemate laevade tõrjeks ning sageli ka torpeedoaparaadid. Tolleaegse reegli järgi pidi laev taluma oma kahuritega võrdseid tabamusi.
Vene mereväes nimetati suuremaid soomus-lahingulaevueskaadrisoomuslaevadeks. Samuti olid sajandivahetuse paiku kasutuses väiksemad, madala pardaga ja pöörlevate suurtükitornidegarannakaitse soomuslaevad ehk "monitorid" (soomuslaeva Monitor järgi). Viimaste mereomadused olid aga viletsad (näiteks soomuslaevRussalka uppus tormisSoome lahel) ja neist loobuti sajandivahetuse paiku.
Soomuslaevade ajastu kõrgaeg ja ühtlasi lõpusignaal olidVene-Jaapani sõda jaTsushima lahing.Esimese maailmasõja alguseks oli enamik soomuslaevu välja vahetatudsoomusristlejate jalahingulaevadega.