| Sookail | |
|---|---|
 Õitsev sookail | |
| Taksonoomia | |
| Riik | TaimedPlantae |
| Hõimkond | ÕistaimedMagnoliophyta |
| Klass | KaheidulehelisedMagnoliopsida |
| Selts | KanarbikulaadsedEricales |
| Sugukond | KanarbikulisedEricaceae |
| Perekond | Rhododendron |
| Liik | Sookail |
| Binaarne nimetus | |
| Rhododendron tomentosum Harmaja | |
| Sünonüümid | |
Ledum palustre | |
Sookail (Rhododendron tomentosum) onkanarbikulistesugukondarododendroniperekonda kuuluvkääbuspõõsas.
Traditsiooniliselt on taim paigutatud perekondaLedum ja kandnud teaduslikku nimeLedum palustre.
Sookail kasvabAlaskal,Kanadas,Gröönimaal,Põhja- jaKesk-Euroopas,Venemaal,Mongoolias, Põhja-Hiinas,Koreas ningJaapanis.
Ta kasvabtundras,soometsades,samblasoodes jalehisehõrendikes, sageli kooskääbuskaskede jasinikaga, moodustades sageli raskesti läbitavaid rägastikke. Kasvukohana eelistab ta happelisimuldasid (oksülofüüt).
Eestis on sookail tavaline[1].
_Kaasikj%25C3%25A4rve_rabas.JPG)
Sookail onkääbuspõõsas, mis kasvab kuni 50 cm, harva kuni 120 cm kõrguseks.
Sookailulehed on lühikeserootsuga jalineaalsed, igihaljad, 12–50 mm pikad ja 2–12 mm laiad. Pealtpoolt on need nürid või pisut teravad, nahkjad, pruunikasrohelised ja läikivad, alt roostekarva. Leheserv on sirge, kergelt allapoole kõverdunud.
Õied on väikesed, 5 valgekroonlehega, 5tupplehega ja 10tolmukaga ning kuni 8 mm läbimõõduga ning moodustavad 3–5 cm läbimõõdugapöörise, mis asub taime varre (oksa) tipus. Sookail õitsebjuunis-juulis. Õied levitavad tugevatlõhna ning meelitavad niimoodi ligimesilasi ja teisiputukaid, mis sookailutolmeldavad.Sigimiku ümber onnektariketas.
Vili on 5-osalinepöördellipsoidnekupar, mille pikkus on 3–8 mm.Seemned on väikesed ja värtnakujulised. Viljad valmivad juulis-augustis. Lisaks seemnetele suudab sookail paljuneda vegetatiivselt.
Sookailu võsud sisaldavad 1,5–7%eeterlikke õlisid. Avastatud on kaarbutiini,parkaineid jaflavonoide.
Sookailu kõik osad on mürgised, sest nad sisaldavadterpeene. Terpeenid mõjutavadkesknärvisüsteemi. Sookailu söömisel tekivadiiveldus ja liikumishäired, raskematel juhtudelkrambid,nohu jateadvusekaotus. Mõnel juhul võib väidetavalt põhjustada migreeni ka sookailu lõhn.
Vahel lisatakse sookailukoduõlle hulka.
Sookailu kasutatakseparfümeeriatööstuses,naha parkimisel ja meditsiinis. Kuigi ta on meetaim, toodetakse temast kaputukatõrjevahendeid.
Sookailuvõsusid kasutataksemeditsiinis. Neid korjatakse augustis-septembris, need peavad olema noored (vähem kui aasta vanused), lehtedega ja puitumata. Nad kuivatatakse temperatuuril kuni +40 °C või varjus ning pärast hoitakse kuivas jahedas kohas. Sookailudroogil on tugev iseloomulik lõhn. Droogist 1,5–7% moodustabeeterlik õli, mis sisaldab ledooli, palustrooli, ß-mürtseeni, ß-pineeni jm. Veel sisaldab droogflavonoide,lihtfenoole,kumariine,tanniine ja muid aineid.[2]
Sookail omab röga lahtistavat ja põletikuvastast toimet, kasutatakse peamiselt köha korral. On ka nõrgalt higi- ja uriinieritust soodustav, tänu millele sobib kasutamiseks ka külmetushaiguste ja reuma korral. Ülemiste hingamisteede põletike korral hingatakse sisse sookailu droogi keetmisel eralduvat auru.[2]
Labradori poolsaareindiaanlased jõid värsketest sookailuvõsudest tehtudtõmmist üldtervendava vahendina. Kuid tänapäeval tohib sookailu sisse võtta üksnesarsti ettekirjutusel.
Sookailu eeterliku õli seespidisel kasutamisel ning vesitõmmise pikaajalise suurtes kogustes kasutamise korral võivad tekkida näiteks maoärritus, iiveldus, oksendamine ja põletik seedetraktis. Välispidiselt kasutamisel võib tekitada naha ja limaskestade ärritust. Sookailu eeterliku õli sissehingamine võib põhjustada peavalu.[2]
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Sookail |
