 | See artikkel räägib füüsika mõistest, energeetika mõiste kohta vaata artiklitSoojusenergia. |
Soojus onenergia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide,aatomite,elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Sellise soojusliikumiseintensiivsust iseloomustabtemperatuur. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on nende liikumisenergia ja seda kõrgem on temperatuur.
Soojusvahetuse protsessis ülekanduva energia hulka väljendavfüüsikaline suurus onsoojushulk (mõõtühikdžaul). Soojus võib üle kandudasoojusjuhtivuse,konvektsiooni jakiirguse teel.
Termodünaamikas on soojus protsess, mille käiguskeha kuisüsteemisiseenergia muutub. Siseenergia muutus ontermodünaamika esimese seaduse kohaselt võrdne juurde antava soojushulga ja süsteemiga seotud töö summaga. Vastavalt on juurde antav soojushulk võrdne siseenergia juurdekasvu ja sooritatud töö vahega:. Kui palju energiat tegelikult üle kantakse, sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust ja protsessi olemusest (töö ja soojuse vahekorrast ülekandeprotsessis). Töö on seejuures vaadeldav kui üle kanduva energia see osa, mis on seotud süsteemiväliste parameetrite muutusega, näiteks gaasi mahu vähenemisega selle kokkusurumisel.
Soojusvahetuse käigus annab üks termodünaamiline süsteem soojust või tööd ära täpselt nii palju kui teine juurde saab. Seejuures on töö ja siseenergia muutused mõlemas süsteemis väärtuselt ühesuurused, kuid märgilt vastupidised. Soojus kandub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale, kusjuures kehade temperatuurivahe väheneb.
Termodünaamika vaatekohast ei saa keha sisaldada soojust kui energiat, küll aga võib keha energiat soojusena juurde saada või ära anda; seepärast on soojusenergia asemel õigem rääkida soojusest. Siiski on soojusenergia mõiste kasutuselenergeetikas kuikütuse põletamisel saadav energiavarude liik näitekstuule-,vee- japäikeseenergia kõrval, samutienergiamajanduses, kus soojusenergiat käsitletaksekaubana.