Slaavlased saabusid tänapäeva Slovakkia aladele 5.–6. sajandil. 6. sajandi lõpust kuulus osa SlovakkiastAvarite khaaniriigi koosseisu. 9. sajandil Avarite riik lagunes slaavlased rajasid Nitra vürstiriigi, mis hiljem liidetiSuur-Määri riigiga. 10. sajandil liideti tänapäeva Slovakkia aladUngari vürstiriigiga, mis aastal 1000 saiUngari kuningriigiks. 1241–1242. aastal hävitasmongolite sissetung suure osa Slovakkia aladest, kuid kuningasBéla IV suutis riigi taastada. 16.–17. sajandil kuulusid tänapäeva Slovakkia lõunapoolsed aladOsmanite impeeriumi koosseisu, kuid 18. sajandi alguseks loovutati needHabsburgidele. 1848. aasta Ungari iseseisvusdeklaratsiooni järel toimus Slovaki ülestõus ja loodi Slovaki Rahvusnõukogu, millel ei õnnestunud küll oma eesmärke saavutada, kuid tugevdas slovaki rahvuslikku identiteeti.
Esimese maailmasõja lõpus saavutas Tšehhoslovakkia Rahvusnõukogu pärastAustria-Ungari lagunemist iseseisvuse ning 1918. aastal kuulutati väljaTšehhoslovakkia riik. Riigipiirid kinnitatiSaint Germaini (1919) jaTrianoni (1920) lepingutega, millega tänapäeva Slovakkia territoorium liideti Tšehhoslovakkiaga. Teise maailmasõja eel tõusid Slovakkia aladel võimule kohalikud fašistlikud parteid ning 1939. aastal loodi esimeneSlovaki Vabariik, mis oliNatsi-Saksamaa kontrolli all. 1940. aastal liitus SlovakkiaTeljeriikidega, allkirjastadesKolmikpakti. Pärast sõja lõppu ja riigi vabastamist 1945. aastal taastati Tšehhoslovakkia. 1948. aastaNõukogude Liidu toetatudriigipöörde järel sai Tšehhoslovakkiast kommunistlik riik, mis kuulusIdablokki jaVarssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). Katse kommunismi liberaliseerida lõppes 1968. aastalPraha kevadega, mille VLO väed maha surusid. 1989. aastal lõpetasSametrevolutsioon rahumeelselt kommunistliku võimu. 1. jaanuaril 1993 sai Slovakkiast iseseisev demokraatlik riik pärastTšehhoslovakkia rahumeelset lagunemist, mida kutsutakse sametlahutuseks.
Slovakkia maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. Slovakkias leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. Seal on rikkalik taimestik ja loomastik. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla, riigis on üle 1000 looduskaitseala, nende üldpind on üle 10 000 ruutkilomeetri.
Slovakkiafauna on vaheldusrikas, sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid, metssead japunahirved. Sealneeuroopa piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel pesitsevad röövlinnud: kotkad,kanakullid japistrikud.
Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsi sootuks rohkem – tervelt 36% riigi üldpindalast.
Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid japõldpüüd.
Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides.Säga,haugi ja karpkala saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes.
Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliseltpärnad japöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused.Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähem nõudlikud alpitaimed ja samblikud.
Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tšehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge:Morava,Doonau jaIpoly (Ipeľ). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele.
Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated – liustike uuristatudorud,mägijärved jakosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud.
Gerlachovský štít
Slovakkia kõrgeim mägi onGerlachovský štít, mille mitmest tipust kõrgeim on 2655 meetri kõrgusel. Rahvusliku ärkamise ja ajaloolise sümbolina on oluline mägi kaKriváň (2495 m), mida peetakse kogu piirkonna ilusamaks ja ihaldusväärsemaks tipuks. Mägi on ka Slovakkia 5-sendisel euromündil.
Eripärased on arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.
Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad mägedes hakkavad sulama, tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes naguVáh,Hron jaIpoly (Ipeľ) on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu täies pikkuses Slovakkia territooriumil.
Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanudkoski ka Tatratesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) onNefcerka.
Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjaveereserv on koondunud Doonau jõe ümbrusse lõunas. Slovakkias on üle 1200 mineraalveeallika ja pole ühtki piirkonda, kus neid ei leiduks. Mõned on parajalt leige veega (üle 20 kraadi), teised üsna kuumad.
Slovakkia kliima on mõõdukas, kuigi erineb madalikel ja mägedes oluliselt. Allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav. Mägedes võib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem. Kõige soojem paikkond Slovakkias onKisalföld ja kõige jahedam Tatra mäestik.
Esimesed leiud,neandertallaste eluasemete jäljed pärinevad 100 000 aasta tagusest ajast Spiši soojaveeallikate lähedalt.
5000 aastat tagasi tekkisid Slovakkia aladele tekkisid esimesed põlluharijate asundused.16. sajandist eKr on pärit vanim kivilinn, mis leitiSpiškom Sdvruku lähedal.5. sajandist eKr –1. sajandini elasid Slovakkia territooriumilkeldid, kes ehitasid linnu, sulatasid rauda ja vermisid münte. Seda aega võib nimetada esimeseks küpseks tsivilisatsiooniks Slovakkia territooriumil.
1241–1242 Tatari-mongoli sissetung Ungarisse. Et laastatud maad uuesti asustada, kutsus kuningasBéla IV sisse saksa kolonistid, kes aitasid kivikindlusi ehitada.
1843 lõiĽudovít Štúr teise slovaki keele kirjaviisi. Sellega pandi alus nüüdisaegsele slovaki keelele.
1848–49 – Slovaki vabatahtlike korpus organiseeris esimese slovakkide relvastatud ülestõusu. Kolmel korral toimunud ülestõus ei saavutanud edu. Alles1861. aastal kuulutati välja Slovaki Rahvamemorandum. Kaks aastat hiljem moodustati esimene slovaki rahvuslik organisatsioon –Matica Slovenská. Organisatsiooni eesmärk oli tõsta slovaki rahva haridus- ja kultuuritaset.
14. märtsil1939 kuulutati Bratislavas välja iseseisevSlovaki vabariik, Saksamaanukurežiim. Presidendiks sai fašistliku Saksamaa toetusel katoliku vaimulikJozef Tiso. 23. märtsil ründas Ungari Slovakkiat, vallutades vähem kui kahenädalaseSlovakkia-Ungari sõja käigus 11,833km². Juulis nõustus Slovakkia läbirääkimistes Saksamaaga osalema rünnakus Poolale; 1. septembril alanud kuupikkusesissetungi tulemusel sai Slovakkia enda valdusse 226km² Poola territooriumi.
1944 toimus maa keskosasSlovaki Rahvuslik Ülestõus. Algas 29. augustil Banská Bystricas. Sakslased surusid selle ülestõusu maha ja algas partisanisõda mägedes, kuni NSV Liidu armee tuli 1945. aasta varakevadel üleDukla mäekuru Slovakkiasse.
Slovakkia ametlik keel onslovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägibungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zipsi saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine presidentRudolf Schuster.
Slovakkia 2010. aastaSKT oli 120,758 miljarditUSA dollarit. SKP ühe inimese kohta moodustas 2010. aasta Euroopa Liidu keskmisest (32 900€) 67%[6]. Slovakkias tuli euro käibele 2009. aastal.
Töötus on 2010. aasta seisuga Slovakkias 13,5%.[5]
Slovakkia suurimad impordiartiklid on masinad ja transpordikaubad (31%), mineraalsed tooted (13%), sõidukid (12%), baasmetallid (9%), kemikaalid (8%), plastik (6%). Slovakkia tähtsaimad impordipartnerid (2009) on Saksamaa (16,8%), Tšehhi (12,3%),Venemaa (9%),Lõuna-Korea (6,8%),Hiina (5,8%), Ungari (5,3%), Poola (4%).[5]
Esimesed tekkisid 11.–12. sajandil. Linnade tähtsus kasvas tormiliselt pärast tatari-mongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni. 13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15. sajandil kasvas linnade arv seoses mäetööstuse arenguga järsult. Tänapäeval on Slovakkias 138 linna ja neis elab 57% kogu elanikkonnast. Tähtsaim linn on Bratislava (367km2, 429 000 inimest). Suuruselt järgmised linnad onTrnava,Košice,Prešov,Bardejov, aga ka suured tööstuskeskused naguBanská Štiavnica,Banská Bystrica jaStrevnica.
Slovakkia küla omandas juba algselt väga täpse struktuuri – üksteise vastu ehitatud majade read moodustasid tänava, mis keskuse poole laienes ja moodustas omakorda väljaku, kus asus kirik. Tänapäeva Slovakkia külad on kompaktsed ja küllaltki suured, neis on tihti ligi 5000 elanikku. Slovakkias on olnud ka hajakülasid.
Linnuseid on Slovakkias üle saja. Peaaegu poole rohkem on aristokraatide paleesid ja mõisaid. Kivilinnuste ehitus Slovakkias algas 11.–12. sajandil. Ehitati näiteksSpiši linnus (Spišský hrad) jaNitra linnus (Nitriansky hrad). Seoses tatarlaste pealetungiga linnuste arv suurenes.1241–1242 kindlustas kuningasBela IV piiriäärseid alasid ja peamiste teede äärseid alasid. Tol ajal ehitati näiteks Orava,Plavecký jaStrečno linnused.
14.–15. sajandil ehitati suurem osa nendest kindluslossidest ümber. Algselt olid nad romaani stiilis, seejärel täiendati neid gooti elementidega. Eriti suured muudatused kaasnesid renessansiga, mil losse täiendati mugavustega. 17. ja eriti 18. sajandil jäid lossid tühjaks. Paljud isegi hävitati kuninga käsul kuiHabsburgide vastase liikumise keskused. Osa neist siiski säilis, näiteksDevínis, Bratislavas ja Oravas. Mõned neist ehitati ümber eluasemeteks, kus omanikud elasid kuni 20. sajandini (Orava).
Slovakkias on säilinud suur hulk eri stiilides aristokraatlikke losselamuid. Näiteks on barokne Svätý Antoni loss, rokokoostiilis Markušovce loss ning klassitsistlikud Topoľčianky loss ja Dolná Krupá mõis. Nende losside ansamblis on kaunid aiad ja pargid.
19. sajandil ilmusid Slovakkiasse uut tüüpi mõisahooned, mis rajati tavaliselt külade keskele.
Võrreldes Lõuna-Euroopaga hakati neid Slovakkias ehitama palju hiljem, esimesed ilmusid alles 9. sajandil. Vanemad sakraalehitised on näiteks Püha Jüri kirikKostoľany pod Tribečomis, basiilikaBanská Štiavnicas, gooti stiilis Püha Martini toomkirik ja Püha Elsbeta toomkirik Ostices. Sakraalarhitektuuris on ka muid stiilinäiteid: renessanss, barokk, klassitsism – protestantide kirikBanská Bystricas.
Slovakkias on väga levinud ka puukirikud. Nad on väga vanad, nende arhitektid on tundmatud. Nendes ehitistes väljendub inimhinge ja looduse vaheline harmoonia. Inimese püüe seista kõrgemal argiaskeldustest ja muredest. Vanimad neist on Hervatovis, Tvrdošínis jaŽilina maakonnas. 15.–17. sajandist pärinevad niinimetatud artikulaarsed puukirikud, mis ehitati 17. sajandil imperaatorLeopold I käsul. Need on protestantlikud kirikud ning neid võib leidaHronsekist,Leštinyst,Paludžast jaKežmarokist. Selliste kirikute põhiplaan onKreeka risti kujuline, neil puudub kellatorn ja nende sissekäik on seljaga linnavärava poole. Need kirikud ehitati tavaliselt asulate äärealadele.
Puuarhitektuuri tõelised pärlid asuvad Ida-Slovakkias. Need kirikud on Karpaatide puuseppade meisterteosed, mis on enamjaolt valminud18. sajandil. Algselt kuulusid need kreekakatoliiklastele, hiljem õigeusklikele. Nende kirikuteikonostaasides on ainulaadsed Karpaatide ikoonid.
Slovakkia külade elamute fassaadid on pööratud peatänava või väljaku poole. Maja sissekäik on hoovi pool. Ehitusmaterjalid on savi, puit ja kivi. Populaarseim on siiski puit, kuna metsa on palju. Puitehitised on põhiliselt Ida-Slovakkias, keskosas on levinuim materjal kivi ja Slovakkia madalas lõunaosas savi.
Põhja-Slovakkias maju krohviti, aga ei värvitud. Sagedased on puitornamendid. Lõunas krohviti majad valgeks, aga vahel lisati helesinist. Katused on enamasti puitlaastust, lõunaosas ka õlest ja roost. Mägedes ja nende jalamil on puitarhitektuur suurepäraselt säilinud. Vlokolice on UNESCO kaitse all.
Populaarne on puulõige, sealhulgas puunõud, mida kasutatakse ka tänapäeval. Metallist valmistatud kannud ja taldrikud on igas regioonis sellele omase mustriga.
Tänini peetakse kinni kalendripühadest ja perekondlikest traditsioonidest. Populaarsed on tantsud jamitmehäälsed rahvalaulud. Moes on folkfestivalid ja laulupeod.
Slovakkia köögi põhilised toorained onpiim,kartul jakapsas. Piima kasutatakse nii värskelt kui hapendatult. Kõige popimad piimatooted oncmar –kohupiim,hapukoor,brõnsa ja lambajuustud. Peaminerahvustoit on brõnsaklimbid (bryndzové halušky) praetud pekiga. Klimpe tehakse kartulijahust, segatakse brõnsaga, valatakse juurde sulapekk jafetajuust; kõrvale juuakse hapupiima.
Slovaki algupärane alkohoolne jook onvodka borovicka ehkkadakamarjaviin. Samuti on populaarsedslivovica jagrjato – piirituse, mee ja sularasva segu, mis kuumutatakse enne joomist 60–70°C-ni. Levinud onpalenka ja õlu.
Viinamarja kasvatatakse Slovakkias juba Rooma keisririigi ajast, kuid kuna Slovakkia veine valmistatakse peamiselt koduturu tarbeks, mille tarvidused need ka suuresti rahuldavad, ei ole Slovakkia veinid pidanud turul tänapäevaste Euroopa veinidega võistlema ega vasta enamjaolt tänapäevase lääne tarbija ootustele.
.jpg)
