Põlemise tagajärjel paisunudgaasideenergia kantakse ülekolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannabkepsu kaudujõu üleväntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevatemehhanismide käitamiseks.
Et vältida mootori ülekuumenemisest tekkida võivat üleliigset kulumist või ebaühtlast soojuspaisumist, mis tekitab omakorda pragunemist, tuleb seda jahutada. Populaarsemad jahutusviisid on õhkjahutus ja vedelikjahutus. Tänapäevased automootorid võivad kasutada mõlemat, kuid suuremad mootorid on vedelikjahutusega. Mõnel mootoril on ka lisatud mootoriõli jahutus.
Et põlemisprotsessi käivitada, on sisepõlemismootoril vaja välist abi – tavaliseltstarteri näol.
Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ja silindrite asetuse poolest:
- ridamootor (2,3,4,5,6, 7, 8, 9, 10, 12, 14, 16)
- V-mootor (2,4,6,8,10,12, 16, 20, 24)
- boksermootor (2,4,6, 8,12)
- VR-mootor (5,6, 7, 8, 12, 16)
- Y-mootor (3, 6, 12, 18, 24)
- H-mootor (4, 8, 16, 24, 40)
- tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (lennukimootor)
- ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36, 3x7=21, 4x7=28, 6x7=42, 8x7=56, 4x9=36) (lennuki- ja laevamootor)
- mitmesektsiooniline tähtmootor (2x7=14, 2x9=18, 4x7=28) (lennukimootor)
(sulgudes on võimalik silindrite arv, paksus kirjas on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid)
Takt – kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks.
Surnud seis – kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.
Kolvikäik – teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.
Töömaht – ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites.
Surveaste – on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe.
Silinder – moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks.
Kolb – silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi liikumist.
Keps – kujutab endast kangi, mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas.
Väntvõll – koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu.
