Sisalikuliste süstemaatika pole päris selge. Tavaliselt peetakse sisalikke iseseisvaksalamseltsiks nimegasisalikulised (Lacertilia). Sellesse kuuluvad kõiklepidosauruste elusolevad järeltulijad, mis ei olesfenodondid (sttuataara) egamaod.[3]
Enamasti on sisalikeljalad javäliskõrvad, madudel need mõlemad aga puuduvad. Kuna sisalikud on määratletud negatiivselt, madusid välja arvates, puuduvad neil ainulaadsed ühised tunnused. Paljud, kuid sugugi mitte kõik sisalikud võivad kiskjate eest põgenedessaba kehast eraldada (autotoomia). Suurel osal sisalikest on arenenudnägemine, sealhulgas värvitaju, ning enamik neist suhtleb niihästikehakeele või eredate värvide kui kaferomoonide abil.
Sisalike pikkus varieerub mõnest sentimeetrist kameeleonidel naguBrookesia micra jagekodel naguSphaerodactylus ariasae kuni ligi 3 meetrini suurimal elusoleval sisalikulkomodo varaanil. Mõned väljasurnud varaanid olid samuti suured. Väljasurnud mosasaurused, kes elasid vees, kasvasid kuni 17 meetri pikkusteks, ning Austraalias 40 000 aasta eest väljasurnud varaanMegalania võis kasvada kuni 7-meetriseks.
.jpg)