Singapur on arenenudturumajanduse ja kõrgeelatustasemega riik, kus levinud asjaajamiskeel oninglise keel. Riigi sotsiaalmajanduslikku seisu iseloomustab näiteks 2%töötus. Singapuri võib tänapäeval pidada enim konfutsiaanlikku kultuuri kandvaks riigiks maailmas.[4] Singapuri avaliku sektori teenistujate palkamisel kasutatakse tänapäeval konfutsiaanlikku eksamisüsteemi.
Nimi "Singapur" (सिंहपुर 'Lõvilinn') tuleneb sanskriti keelest sõnadestsiṃha (सिंह) 'lõvi' japūra (पुर) 'linn.'Malai pärimuse järgi pani piirkonnale nime Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes tuli saarele jahile. Äkki märkas prints tundmatut looma, kel oli punane karvastik, must pea ja valge manisk. Kui hämmastunud prints küsis ühelt õukondlaselt, mis loom see on, vastas too, et see onlõvi. Prints pidas lõvi ilmumist heaks endeks ja rajas pärimuse järgi1323 Singapuri linna.
Singapur on saareriik. Riigis asub üle 60saare, kuid saarte arv onrannikumere täitmise tõttu ajapikku vähenenud ja riigi pindala suurenenud. Lisaks looduslikele saartele on rannikumerre moodustatud ka tehissaari. Riigi suurim saar on Singapuri saar pindalaga 544 km², suuruselt teine saar on Pulau Tekong pindalaga 24,4 km².
Singapuri saar jaguneb maastikugeograafiliselt kolmeks piirkonnaks. Saare keskosa on mägine, lääneosa künklik ja idaosas laiub tasandik. Singapuri kõrgeim tipp Timah kõrgub 163 meetrit üle merepinna.[6]
Singapuris puuduvad looduslikudjärved, kuid riigis on rajatud 17tehisjärve, millest suurim on Kranji veehoidla.[7] Varem veeti joogivett Singapuri Malaisiast.
Singapuris on tiheda inimasustuse tõttu looduslikke alasid vähe. Metsamaa hõlmab 3,3% Singapuri pindalast.[8] Singapuris kasvab teadaolevalt 2141 pärismaist liiki, 1822võõrliiki ja 210 krüptogeenset liiki taimi.[9] Saarte taimestikku on mõjutanud põliste liikide väljasuremine ning uute liikide sissetoomine ja levimine. Looduses leidub 18 liikikäpalisi. Enamik Singapuri puittaimi kuulubmadaraliste (Rubiaceae) seltsi, moodustadesalusmetsa. Riigi ohustatumad taimed on kukesabalinePemphis acidula, kolme väikese asurkonnaga tähtmanglipuu (Bruguiera parviflora),1996. aastal tuvastatudkandeelia, manglipuu (Xylocarpus rumphii) jaavitsennia (Avicennia marina).[10]
Kuigi riigi nimes kajastublõvi, pole Singapuris teadaolevalt kunagi lõvisid elanud. Malai pärimuse järgi riigile nime andnud loomaks on peetud malaitiigrit.
Riigi ohustatumad loomaliigid on krabiliikJohora singaporensis ja hiljuti avastatud maduCylindrophis mirzae.
Endeemsetest putukatest on Singapurist leitudkilklasedCardiodactylus singapura jaSvistella chekjawa;ritsiklasedOxylakis singaporensis jaGlenophisis singapura;nokalisedNaucoris minutus jaMangalcoris miniatus;põrnikalisedHydraena singaporensis jaParathroscinus magnus;sipelgalisedLeptanilla hypodracos jaCerapachys singaporensis ningkahetiivalisedEmpis producta jaNgirhaphium murphyi;koibikulineStylocellus ramblae,tiguCyclophorus aquilusa,nälkjasElysia singaporensis ning mitmedämblikulised.[11]
Riigis on tuvastatud 85 liiki mageveekalu.[12] NeistGobiopterus birtwistlei elab vaid Singapuris.
Singapuris kehtivad võrreldesEestiga oluliselt rangemad keskkonnakaitse nõuded ja reeglid. Näiteks on sätestatud 1000 Singapuri dollaritprügi mahaviskamise ja 100 Singapuri dollarit nätsu mahasülitamise eest. Korduva teo sooritamisel on kõrgeim karistusmäär 5000 Singapuri dollarit.[18]
Singapuri elanikud tekitavad ööpäevas 8559 tonni prügi.[19] Pea samas koguses jäätmeid läheb taaskasutusse.
Singapuris asub üle 300pargi ja 4looduskaitseala.[20] Bukit Timahi looduskaitsealal on leitud 40% riigi taime- ja loomaliikidest.
Singapur on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president. Valitsust juhib peaminister.[8] President valitakse ametisse 6 aastaks.
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile, mis koosneb 101 liikmest. 89 liiget saavad ametisse valimiste järel, 9 määrab president ja 3 opositsiooniparteid. Parlamendiliikmed valitakse ametisse 5 aastaks.
2015. aasta parlamendivalimiste järel sai parlamendis Rahvapartei 83 ja Tööpartei 6 kohta.
Singapuri elanikkond jagunebkodanikeks, alalisteksresidentideks ja mittealalisteks residentideks. Singapuri alal toimus esimenerahvaloendus1871. Alates1970. aastast peetakse rahvaloendusi iga 10 aasta tagant. Viimane rahvaloendus toimus Singapuris2010.
2015. aasta seisuga elas Singapuris 5,54 miljonit inimest. Neist 3,38 miljonit (61%) olid Singapuri kodanikud, 528 000 (10%) alalised residendid, kes ühtekokku moodustavad Singapuri residendid (ehk 71% elanikkonnast) ning 1,63 miljonit (29%) mittealalised residendid.[5]
2015. aastal elas Singapuris 3,9 miljonit residenti (71% kogurahvastikust). Neist 2,9 miljonit olidhiinlased, 520 000malaid ja 355 000Indiast pärit kodanikud.
2016. aastal oli Singapuri rahvastikutihedus 7797 inimest/km2.
Riigi elanikkonnast peab 36,3% emakeeleks hiina keelepõhjahiina murderühma (mandariini keel), 29,8% inglise keelt, 11,9% malai keelt ja 8,1% hiina keelemini murderühma kuuluvat hokkieni keelt.
Singapuri põhiseadus sätestab usuvabaduse. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 33% Singapuri residentidestbudistid ja 11%taoistid.[22]2000. aasta rahvaloendusega võrreldes suurenes 2010. aastakskristlaste osakaal varasemalt 15%-lt 18%-ni.Moslemeid on 15% jahinduiste 5,1%.
57% hiinlastest peab end budistiks või taoistiks ja 20% kristlaseks. Seejuures budistide ja taostide osakaal hiinlaste seas oli 2010. aastaks 2000. aastaga võrreldes lagenud, kuid kristlaste osakaal kasvas 17%-lt 20%-le.
India päritolu elanike seast on 59% hindud, 22% moslemid ja 13% kristlased. 99% malaidest on moslemid.
Kõrgharidusega elanikest ütles 2010. aastal 24%, et nad ei tunnista ühtki religiooni. Madalama haridusega elanikud on kas budistid või taoistid. Kristlased ja moslemid kuuluvad peamiselt keskharidusega elanike hulka.
1972. aastal moodustati Singapuriskatoliiklik peapiiskopkond. 2014. aasta andmetel tegutses riigis 65 katoliku ilmikpreestrit ja 80 regulaarvaimulikku.[23]
Singapuri relvajõud koosnevad armeest,mereväest jaõhujõududest. Relvajõududes teenib vähemalt 50 000 tegevväelast.[24] Singapur kulutas 2015 riigikaitsele 3,22% sisemajanduse kogutoodangust.[8] Riigi kodanikele kehtib 2-aastaneajateenistus. Kõrgeim auaste relvajõududes on kindralleitnant.
Singapur asus relvajõude arendama, kui Suurbritannia otsustas1971. aastaks alalt oma väed välja viia. Singapur on teinud kaitsealast koostöödIisraeliga.
Singapuri armee koosseisu kuuluvad veel järgmised üksused:
kaardiväeüksus,
inseneriüksus,
inseneritoetusüksus,
logistikaüksus,
luureüksus,
meditsiiniüksus,
sideüksus,
soomusüksus,
suurtükiüksus,
sõjaväepolitseiüksus,
transpordiüksus.
2006. aastal võtsid Singapuri relvajõud kasutusse 96 Leopard 2A4 tanki.[26] Armee relvastusse kuuluvad ka 350 SM-1 tanki; 22 AMX-10P ja 500 Bionixi jalaväesoomukit,HIMARSi raketitõrjesüsteem, 54 SSPH-1 Primuse liikursuurtükki, 200granaadiheitjatCarl Gustaf M2 ning tankitõrjekompleksid MILAN ja SPIKE.[24]
Esimest korda on ala mainitudHiina ürikutes3. sajandil nimega "Pu Luo Chung". I aastatuhande lõpus domineeris piirkonnas Srivijaya riik. Malai annaalide andmetel moodustati alal14. sajandil Singapura kuningriik, kuid muud Singapuri kajastavad kirjalikud allikad selle perioodi kohta puuduvad. Samas tõendavad arheoloogilised väljakaevamised, et Singapuris oli 14. sajandil vähemalt üks suurem asula. Singapura kuningriigi rajaja ja esimene kuningas oli Srivijaya prints Sri Tri Buana, kes andis alale ka Singapuri nime. Riigi viimane kuningas Parameswara põgenes1398 Majapahiti sissetungi järel Malaka poolsaarele ja rajas Malacca sultanaadi.
1320 saabusid Singapuri alale mongoli kaupmehed ja1330 külastas saart Hiina rändur Wang Dayuan.1511 vallutasidPortugali kolonistid Malacca sultanaadi ja1613 likvideerisid Singapuri asustuse. Hiljem kuulus Singapuri alal formaalselt Johori sultanaadile.
Britid rajasid Singapuri kaubandustugipunktina6. veebruaril1819 Briti Bencooleni kindralkuberneriThomas Stamford Rafflesi ja brittide abiga troonile upitatud Johori sultani vahel sõlmitud lepinguga. Kui seni elas Singapuri saarel umbes 1000 elanikku, siis ala sattumisel Briti impeeriumi valdusse hakkas kasvama hiinlaste hulk.1824 peeti Singapuris esimene rahvaloendus. Kindralkuberner Raffles määras Singapuri halduriks major William Farquhari, kes rajas vabasadama, mille käive kasvas aastatega kiiresti. 1824 sõlmitud Suurbritannia jaHollandi vahelise lepinguga jäi Singapur Briti impeeriumi valdusse.1826 asus asundust haldama Briti Ida-India kompanii ja1830. aastast kuulus ala Briti Bengali presidentuuri haldusalasse.19. sajandi keskel sai Singapurist oluline kaubandussadam.1867 muudeti Singapur Briti kroonikoloonia osaks. Singapuri hiinlaste kogukond toetas heldelt1911Xinhai revolutsiooni.
Jaapani väed tungisidteise maailmasõja ajal8. veebruaril1942 Singapuri ja15. veebruaril 1942 kapituleerus Briti kindralkuberner Arthur Percival koos 130 000 Briti impeeriumi eri piirkondadest pärit sõduriga. See oli arvukaim Briti üksuste kapituleerumine teise maailmasõja ajal. Jaapani okupatsioon lõppes Singapuris15. augustil1945.
Singapuri tabasid sõja lõppedes kuni iseseisvuse saavutamiseni sotsiaalsed rahutused. Singapur sai1. aprillist1946 sõltumatuks Briti kroonikolooniaks.1948 moodustati Singapuri esimene täidesaatev ja seadusandlik kogu.25. augustil1947 rajati Singapuri Progressivistlik Partei, mis sai esimestel valimistel seadusandlikus kogus 3 kohta ja järgmiste valimiste järel1951. aastal 6 kohta. JuristLee Kuan Yew moodustas koos mõttekaaslastega21. novembril1954 Tööpartei, mis1955. aasta valimistel sai 3 kohta. Valimiste järel moodustas Singapuri esimese valitsuse Töörinde juht David Marshall.1959 sai Singapur täieliku omavalitsuse ja valimised võitis Tööpartei, mille juht Lee Kuan Yew sai3. juunil 1959 Singapuri esimeseks peaministriks, jäädes sellesse ametisse novembrini1990.1963–1965 kuulus SingapurMalaisia koosseisu.
Singapur kuulutas9. augustil1965 end iseseisvaks, kui Malaisa parlament otsustas Singapuri föderatsioonist välja heita. Järgnevatel aastakümnetel koges Singapur hoogsat majanduskasvu ja kui Hiinas sai võimuleDeng Xiaoping, käisid Hiina ametnikud Singapuris ettevõtlusalaseid kogemusi omandamas. Esimese suurema löögi Singapuri majandusele andis1997 Kagu-Aasia finantskriis. 1990 andis Lee Kuan Yew valitsusjuhi ameti üleGoh Chok Tongile.2004 sai peaministriksLee Hsien Loong.
Eesti on Singapuriga sõlminud koostööleppe informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, lennundusleppe otseühenduse loomiseks ja tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu.
Singapuri otseinvesteeringud Eestisse olid31. detsembril2015 kokku 102,3 miljonit eurot. Eesti otseinvesteeringud Singapuri olid 1,8 miljonit eurot. Eesti ettevõtted eksportisid Singapuri masinaid ja seadmeid (34,6%), metalle ja metallitooteid (34,5%) ning keemiatooteid (10,9%).Singapurist Eestisse imporditi peamiselt masinaid ja seadmeid (39%), plaste ja plasttooteid (35,7%) ning keemiatooteid (14,7%).
Pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas eestlasi siirduma Singapuri tööle.2014. aasta seisuga osales aktiivsemalt eestlaste seltsielus umbes 50 inimest. Eestlaste ürituste eestvedaja on Kaia-Reet Parv.[31]
Singapuri haridussüsteem on kolmeastmeline:põhiharidus,keskharidus ja keskhariduse järgne haridus.[32]. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on 22,8% Singapuri elanikest kõrgharidusega.
Singapuris omandatakse põhiharidus 6 aastaga, keskharidus 4 või 5 aastaga.
Feng Tianwei on võitnud suveolümpiamängudelt 3 medalit
Singapuri kultuuris on kombineeritudAasia jaEuroopa kultuuri mõjud. Riigis peetaksehiina,malai kuikristliku kultuuri tähtsamaid pidustusi. Riigi tähtsaim püha on iseseisvuspäev 9. august.
Riigi tähtsaim kultuurikeskus on Esplanaad.
Singapurist on pärit poplauljad Stefanie Sun ja JJ Lin.1979. aastal moodustati Singapuri sümfooniaorkester.
Singapuri filmikunst hakkas arenema 1990. aastatel. Nimekamad filmiprodutsendid on Eric Khoo ja Jack Neo. Singapuris toimubBryan Forbesi filmi "King Rat" tegevus.
Riigi vanim muuseum on Singapuri rahvusmuuseum, mis on rajatud1849. Teised riiklikud muuseumid on veel Aasia tsivilisatsioonide muuseum,1996 avatud Singapuri kunstimuuseum,2015 avatud Singapuri riiklik kunstigalerii ja2008 avatud riiklik kunstimuuseum 8Q SAM.
Alates2006. aastast korraldatakse Singapuri biennaali.
↑K.Y. Chong, Hugh T.W. Tan, Richard T. Corlett. A summary of the total vascular plant flora of Singapore. Gardens’ Bulletin Singapore 63 (1 & 2) 2011: 197–204.
.svg)
