Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Silur

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Silurist geoloogias; teiste tähenduste kohta vaata artiklitSilur (täpsustus).

AjastuAjastik
järgnevjärgnev
P
A
L
E
O
S
O
I
K
U
M
permLoping
Guadalup
Cisural
karbonPennsylvania
Mississippi
devonülemdevon
keskdevon
alamdevon
silurPřidoli
Ludlow
Wenlock
Llandovery
ordoviitsiumülemordoviitsium
keskordoviitsium
alamordoviitsium
kambriumFurong
Miaoling
teine ajastik
Terre-Neuve
eelnev

Silur (vanasti kaGotlandium) ongeokronoloogiline üksus (ajastu) jakronostratigraafiline üksus (ladestu). Silur algas 443,4 ± 1,5 miljonit aastat tagasi ning lõppes 419,2 ± 3,2 miljonit aastat tagasi.[1] Silurile eelnesordoviitsiumiajastu ja järgnesdevoni ajastu. Silur kuulubpaleosoikumiaegkonda jafanerosoikumieooni. Siluri alguseks loetakseordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mil suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest.

Siluri ajal oli mitu olulistevolutsioonilist edasiminekut. Tekkisid esimesedluukalad ja maismaataimed, mis paiknesid üldiseltveekogude vahetus läheduses. Maismaafloora jafauna oluline evolutsioon jamitmekesistumine toimus hiljem.

Alajaotus

[muuda |muuda lähteteksti]

Silur jaguneb neljaksladestikuks/ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Přidoli.

Llandovery

[muuda |muuda lähteteksti]

Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi.[1] Llandovery ladestik on saanud nime sama nimega linnaltWalesis, kus britigeoloogRoderick Murchison tegeles siluri kivimite uurimisega. Eestis on Llandovery ladestiku kivimid kõige laiemalt levinud.

Ajastikus eristatakseRhuddani,Aeroni jaTelychi lademeid.

Wenlock

[muuda |muuda lähteteksti]

Wenlocki ajastik kestis vahemikus 433,4 ± 0,8 kuni 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi.[1] Wenlocki ladestikust on leitud vanimsoontaimefossiil. Wenlocki ladestik on saanud nimeInglismaal asuvaWenlock Edge paljandi järgi. Eestis leidub Wenlocki ladestiku kivimeid Läänemaa lõunaosas ning Põhja-Saaremaal.

Ajastikus eristatakseSheinwoodi jaHomeri lademeid.

Ludlow

[muuda |muuda lähteteksti]

Ludlow' ajastik algas 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi ning lõppes 427,4 ± 0,5 kuni 423,0 ± 2,3 miljonit aastat tagasi.[1] Eestis levib Ludlow' ladestiku kivimeid vaid Lõuna-Saaremaal. Ludlow' ladestik on saanud nime Inglismaal asuvaLudlow'linna järgi. Roderick Murchinson, kes töötas välja esimese Siluri ladestu alajaotuse, liigitas Ludlow' ladestiku Devoni ajastu osaks.

Ajastikus eristatakseGorsti jaLudfordi lademeid.

Přidoli

[muuda |muuda lähteteksti]

Přidoli ajastik kestis vahemikus 423,0 ± 2,3 kuni 419,2 ± 3,2 miljonit aastat tagasi.[1] Ajastiku nimi on pandidTšehhis asuvaHomolka a Přídolírahvuspargi järgi. Seal paikneb lubjakivi paljand, mis sisaldab vanimaidMonograptus parultimus kivistisi. See ongraptoliidi liik, mille ilmumist peetakse Přidoli ajastu alguseks. Eestis on Přidoli ladestik esindatud üksnes Lõuna-Saaremaal.

Přidoli ajastikku rahvusvahelises standardis lademeteks ei liigitata.

Paleogeograafia

[muuda |muuda lähteteksti]

Siluri ajastul hõlmas enamikku lõunapoolkera ja osaliselt ka ekvaatorit hiidmannerGondwana, mille osadeks olid praegused Aafrika, Lõuna-Ameerika, Antarktika ning Austraalia. Põhjapoolkeral paiknes aga massiivne ookeanPanthalassa.[2] Kõrge merevee tase ja suhteliselt madalate kõrgustega maismaa (üksikute kõrgemate tippudega) soodustas arvukatesaarestike teket. See omakorda soodustas suure hulga omapäraste ökosüsteemide kujunemist.[2]

Siluri ajastul triivis Gondwana edasi kõrgemate lõunalaiuste suunas. See soodustas liustike teket. Kuid on märke, et siluri ajastu liustikud olid oluliselt väiksemad kui ordoviitsiumis Hirnantia jäätumise ajal.[3] Seda kinnitavad siluri settekivimite all ordoviitsiumi kivimeis olevad erosioonijäljed, mis viitavadglatsioeustaatilisele veetaseme langusele.

Ekvaatori ligidal põrkasid kokkuBaltika mikrokontinent (mille osa oli ka nüüdne Eesti) jaLaurentia. Selle tulemusel sulgusIapetuse ookeani põhjaosa. Seda protsessi nimetatakseKaledooniaorogeneesiks.Kaledoonia kurrutuse tagajärjel on tekkinud näiteksSkandinaavia mäestik,Ida-Gröönimaa orogeen ningBriti saarte põhjaosa.

Peale massiivsete Panthalassa ja Iapetuse ookeanide oli veel teisigi ookeane:Tethyse ookeani kaks faasi (Proto-Tethyse ja Paleo-Tethyse ookean) ning Uurali ookean.

Kliima ja hüdrosfäär

[muuda |muuda lähteteksti]
Eurüpteriid ehk meriskorpion

Võrreldes hilis-ordoviitsiumi väga madala temperatuuriga, oli siluri ajastu temperatuur üsna stabiilne ja kõrge. Ent devoni ajastu väga kõrgetest temperatuurist oli siluri keskmine temperatuur oluliselt madalam.[2] VõrreldesHirnantia jäätumise aegse madalseisuga ordoviitsiumis, tõusismeretase järk-järgult siluri esimeses pooles. Meretase langes suhteliselt stabiilselt ülejäänud ajastu vältel, välja arvatud üksikute lühiajaliste tõusude ajal. Siluri ajastu kõrgeim meretase oli tõenäoliselt 140 m võrra kõrgem madalaimast.[2]

Siluri ajastu kliimat kirjeldab kõige paremini soe kasvuhooneperiood.Šelfimered levisid laialdaselt ekvatoriaalaladel. Siluri alguses hakkasid liustikud taganema poolustele. Siluri keskpaigas oli keskmine temperatuur ajastu kõrgeim, liustikud olid siis peaaegu täielikult kadunud. Siluri hilisemate aegade jahedama kliimaga kaasnes liustike levikuala kasv.

Siluri ajastu kliima oli suhteliselt stabiilne. Ajastu vältel ei olnud massilisi, vaid väiksemaidväljasuremisi.Wenlocki ajastikul oliIrevikeni sündmus, mis kestis ligikaudu 200 000 aastat. See sündmus on saanud nime samanimelisepaljandi järgiGotlandi saarel. Selles paljandis leiduvate kivististe liikide vaheldumist on põhjalikult uuritud. Irevikeni sündmuse tagajärjel suri välja ligikaudu 50%trilobiitide liikidest.[4] Peale Irevikeni oli kaMulde jaLau sündmus. Mulde sündmusel oli väljasuremise maht kõige väiksem. Lau sündmus mõjus kõige laastavamaltkonodontide liigirikkusele. Lau sündmus on saanud nimeLau küla järgi Gotlandil. Kõik kolm sündmust on seotud meretaseme muutustega.[2]

Floora ja fauna

[muuda |muuda lähteteksti]
Cooksonia pertoni – üks varasemaid maismaataimi

Maismaataimede vanimad fossiilid pärinevad Siluri ladestust. Esimesed maismaataimed olid järvede ja jõgede kaldal elavadCooksoniaperekonda kuuluvad soontaimed.[5] Teine varajaste maismaataimede perekond oliBaragwanathia. Siluri taimede juured olid väga väikesed. Taimed olid ka ise väikesed. NäiteksCooksonia perekonna taimede varre läbimõõt jäi vahemiku 0,3–3 millimeetrit ning taimede kõrgus paarisentimeetri kanti. Siluris ilmusid maismaale ka esimesed loomad, peamiseltlülijalgsed.[6] Maismaa fauna suurejooneline mitmekesistumine jäi aga devonisse.

Siluris ilmusid ka esimesed luukalad –akantoodid. Nad olid kaetud ogaliste soomustega ja kasvasid ligi 40 cm suuruseks.[7] Luukalad olid samuti esimesedselgroogsed, kel arenesid väljalõuad.

Suuresti kasvaseurüpteriidide liigirikkus, nende ideaalne elukoht oli siluris laialdaselt levinud šelfimered. Mõned eurüpteriidid kasvasid mitme meetri suuruseks. Teine lülijalgsetetakson, mille liikide arv suurenes, oli trilobiidid.

Rikkalikult leidus ka siluris erinevaidkäsijalgseid,meriliiliaid jamolluskeid.

  • Nautiloidid. Kiskjaliku eluviisiga peajalgsed loomad, kelle koda võis olla olenevalt liigist, kas sirge, kõver või spiraalne.
    Nautiloidid. Kiskjaliku eluviisiga peajalgsed loomad, kelle koda võis olla olenevalt liigist, kas sirge, kõver või spiraalne.
  • †Birkenia robusta. Kuni 10 cm pikkune lõuatu kala, kes oli ilmselt tänapäevaste silmude kauge eellane.
    Birkenia robusta. Kuni 10 cm pikkune lõuatu kala, kes oli ilmselt tänapäevaste silmude kauge eellane.
  • Sammalloomad. Tänapäevalgi laialt levinud paikse eluviisiga koloonialised mereloomad.
    Sammalloomad. Tänapäevalgi laialt levinud paikse eluviisiga koloonialised mereloomad.
  • †Rugoosid. Üksikult või kolooniatena rannalähedases meres elanud ürgne korallide selts.
    †Rugoosid. Üksikult või kolooniatena rannalähedases meres elanud ürgne korallide selts.
  • Meriliiliad. Meriliiliad kuuluvad okasnahksete hõimkonda ning moodustasid Siluri meredes laiaulatuslikke tihnikuid.
    Meriliiliad. Meriliiliad kuuluvad okasnahksete hõimkonda ning moodustasid Siluri meredes laiaulatuslikke tihnikuid.

Eesti

[muuda |muuda lähteteksti]

Siluri ladestu moodustab olulise osa Eestialuspõhja kivimitest. Siluri ladestu kivimid määravadKesk-Eesti,Saaremaa,Muhu ja suures osasHiiumaa geoloogilise ilme. Läänesaarte teke ja tänapäevane kuju on suuresti seotud siluri kivimitest tuumaga. Läänemere avanemine läände ja aluspõhja kerge põhja–lõunasuunaline kallakus põhjustab setete kuhjumist aluspõhjalise tuuma ümber loode- ja lõunaossa.

Eesti aluspõhi

Eestis on Siluri ladestu maksimaalne paksus 463 meetrit.[8] Lõuna-Lätis ulatub aga ladestu paksus 500–600 meetrini,Leedus jaKaliningradis on paksused juba üle kilomeetri. Siluri setted on Eesti tavaliselt kaetud devoni võikvaternaari setetega. Siluriavamus on aga Kesk- ja Lääne-Eesti. Kõige suurema levikuga on Llandovery ladestiku kivimid. Wenlocki ladestiku kivimid levivad Lääne- ja Edela-Eestis ning saartel. Ludlow' ja Přidoli ladestikud kivimid levivad üksnes Saaremaal. Siluri neli ladestikku jaotatakse Eestis kümnekslademeks. Llandovery on jaotatudJuuru,Raikküla jaAdavere lademeks. Wenlock on jaotatudJaani,Jaagarahu jaRootsiküla lademeks. Ludlow' ladestik on jaotatudPaadla jaKuressaare lademeks, PřidoliOhessaare jaKaugatuma lademeks.

Põhilised kivimitüübid

[muuda |muuda lähteteksti]

Eestis on Siluri ladestus levinud valdavalt eri tüüpilubjakivid, leidub ka suurema savisisaldusegamerglit jadomeriiti, Adavere lade sisaldabsavi. Rootsiküla, Paadla ja Raikküla sisaldavaddolomiiti.

Lubjakivid jagunevad:

  • Peitkristalne ehk afaniitne lubjakivi koosneb väikestest kristallidest, mis on silmale eristamatud. Fossiile sisaldab afaniitne lubjakivi vähe ja on tekkinud peamiselt lubimudast. Peitkristalset lubjakivi leidub Juuru ja Raikküla lademes.
  • Purdsetteline lubjakivi on suurekaltsiidisisaldusega ja väikese savisisaldusega monotoone kivi, mille tõttu on see väga tugeva lubjakiviga. Purdsetteline lubjakivi on enim levinud lubjakivitüüp Siluri ladestus. Oma tugevuse ja vastupidavuse tõttu on tegu hea ehitusmaterjal.
  • Biomorfsele lubjakivile on iseloomulik suur kivististesisaldus. Biomorfne lubjakivi on tekkinud mere tegevuse tagajärjel kuhjunud elusorganismide lubikodadest.
  • Rifflubjakivid on tekkinud kunagistestkorallriffidest. Rifflubjakivi kuju sõltub sellest, kuidas korallriff oli oma eluajal merepõhja fikseeritud. Rifflubjakivi sisaldab põhimõtteliselt puhast kaltsiiti.

Dolomiidid jagunevad:

  • Varatekkeline dolomiit ehk laguunidolomiit on tekkinudlaguunis, kus veeringlus on takistatud. Selle tagajärjel laguuni vee soolsus suureneb ja kaltsiidi asemel hakkab settima peamiseltdolomiit. Laguun on suure soolsuse tõttu kehv elupaik, sellepärast on ka kivistisi vähe. Varatekkelist dolomiiti kasutatakse palju ehitustöödes.
  • Hilistekkeline dolomiit on tekkinud algselt lubjakivina settinud kivimi arvelt. Hilistekkeline lubjakivi tekib pooriruumi soolsuse muutumise tagajärjel. Hilistekkeline dolomiit onkavernoosne ehk sisaldab tühimikke.

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. 1,01,11,21,31,4Geoloogiline Ajaskaala 2012 Eesti Stratigraafia Komisjon
  2. 2,02,12,22,32,4Munnecke, Axel; Calner, Mikael; Harper, David A.T.; Servais, Thomas (2010)."Ordovician and Silurian sea–water chemistry, sea level, and climate: A synopsis". Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 296 (3–4): 389–413.
  3. Sheehan, Peeter; (1989).Late Ordovician and Silurian paleogeography of the Great Basin
  4. Pärn Triinu (2013)Irevikeni sündmuse kajastus Llandovery ja Wenlocki piirikihtides Lääne-Eestis
  5. Edwards, D ; Feehan J. (1980)Records of Cooksonia-type sporangia from late Wenlock strata in Ireland
  6. The Colonization of Land and Life on Land Before the Dinosaurs University of Maryland
  7. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste InstituutLuukalad
  8. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste InstituutSiluri ajastu
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Silur&oldid=6491177"
Kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp