Serbia riigi juured ulatuvad9. sajandi esimesse poolde.Serbia vürstkond (768–969),Ida-Rooma riigivasallDuklja (960–1101),Serbia suurvürstkond (1101–1217),Serbia kuningriik (1217–1346), Serblaste riik loodi11. sajandil ja14. sajandil sai sellest suurriikSerbia tsaaririik (1346–1371).
Pärast lüüasaamist 1389. aastal peetudKosovo lahing langes suurem osa riigistOsmanite kätte. Osa Serbia piirkondi (Morava Serbia (1373–1403),Serbia despootkond (1402–1459)) suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kuiOsmanite riik needkiannekteeris. Hoolimata kolmestAustria-Habsburgide sissetungist, arvukatest vastuhakkudest, ajutisestSerbia kuningriigist (1718–1739) jäi Osmanite võim püsima sajanditeks.
19. sajandil võimaldasid EsimeneSerbia ülestõus (1804–1813) ja Teine Serbia ülestõus (1815) luuaSerbia vürstkonna (1815–1882), mis oli esialgu pooliseseisev, ja saavutas peagi täieliku sõltumatuse Osmanite riigist. 1876. aastal kuulutasidMontenegro vürstkond, Serbia vürstkond jaBosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest.Berliini kongressil anti iseseisvus siiski ainult Serbiale, Montenegrole jaRumeeniale, seevastu Bosnia jaRaška jäetiAustria-Ungarile. Serbia vürstkond kestis aastani 1882, mil see ülendatiSerbia kuningriigiks (1882–1918).
PärastBalkani sõdu (1912–1913) jaEsimest maailmasõda (1914–1918) asutatiSerblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, mis 1929. aastal nimetati ümberJugoslaavia Kuningriigiks (–1943).
Teise maailmasõja päevil okupeeris Jugoslaavia riigiNatsi-Saksamaa ning riigis moodustatiMilan Nedići juhitud valitsus. Sakslastele vastu hakanud paramilitaarsed rühmitused kippusid sõdima ka omavahel. Sakslaste ja nendega liidus olnudHorvaatia separatistide purukslöömise järel võttis kogu Jugoslaavias võimu kommunistlike partisanide juhtJosip Broz Tito. Tito ja tema järglaste juhitudJugoslaavia Sotsialistlik Föderaatiivne Vabariik püüdiskülma sõja päevil jääda neutraalseks riigiks ja oliMitteühinemisliikumise üheks algatajaks.
1989. aastal sai Jugoslaavia koosseisu kuulunud Serbia Vabariigi presidendiksSlobodan Milošević, kelle rahvusäärmuslikud vaated viisid Jugoslaavia vägivaldse lagunemiseni. 1991. aastal kuulutasid end iseseisvaksHorvaatia,Sloveenia jaEndine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Järgmisel aastal järgnes neileBosnia. Serbia püüdis lahkulöönud territooriumitele jäänud serblaste asualasid sõjalisi vahendeid kasutades emamaaga edutult liita. Sõjategevuse lõpetas 1995. aastal sõlmitudDaytoni rahuleping.
1998. aastal kasvasid Jugoslaavia jõudude relvakokkupõrkedKosovo Vabastusarmeega üleKosovo sõjaks. Pärast nurjunud rahukõnelusi 1999. algul sekkusid sõjategevusseNATO õhujõud ja Serbia sunniti kapituleeruma. Kosovo staatus jäeti rahvusvaheliste kõneluste otsustada. 2008. aastal kuulutas Kosovo end ühepoolselt iseseisvaks.
.svg)
%2c_administrative_divisions_-_et_(districts)_-_colored.svg)
