| Seram | |
|---|---|
 | |
| Saarestik | Maluku saared |
| Koordinaadid | 3° 0′ S,129° 0′ E |
| Pindala | 17 100 km² |
| Pikkus | 320 km |
| Laius | 70 km |
| Kõrgeim koht | Binaiya(2027 m) |
| Elanikke | 434 113(2010) 25,4 in/km² |
 | |
Seram (varemCeram, Seran, Serang) on üksMaluku saartest,Maluku provintsi suurimsaar.
Seramist põhja jääbSerami meri ja lõunasseBanda meri. Seramist loodesse jäävadObi saared, põhjaMisool, kirdesse ja ittaUus-Guinea, kagusseGorongi saared ja selle taga olevadWatubela saared, lõunasseBanda saared, edelassePenyu saared ja nende taga olevadLucipara saared ning läändeUliasersi saared,Boano,Kelang jaManipa ning nende taga olevBuru, mis on eraldatudManipa väinaga.[1]
Saare pindala on umbes 17 100 km². Sellega on ta pindalalt 52. saar maailmas.
Saar on mägine. Tema kõrgeim tipp on 3027 m kõrguneBinaiya, mis asub üsna täpselt saare keskel[1]. Sellega on ta kõrguselt 20. saar maailmas.
Seram on märkimisväärselt keerukageoloogilise ehitusega, sest ta asub mitmemikrolaama kokkupuutekohas. Seda paika on kirjeldatud ühenda maailma tektooniliselt kõige keerukamatest piirkondadest. Õigupoolest asub Seram omaette mikrolaamal, mis on viimase 8 miljoni aasta jooksul pöördunud 80° Paapua mikrolaama suhteliselt kiirema liikumise tõttu. Samal ajal onAustraalia laam tõuganud teda põhja poole, mis ühtlasi ongi saare keskosas tekitanud enam kui 3 km kõrgused mäed.
Seram kuulubIndoneesiaMaluku provintsi, olles selle pindalalt suurim ja rahvaarvult teine saar. Provintsi suurim linn ja keskusAmbon asubAmboni saarel Serami lähedal.[1]
Serami suurimad asulad on läänerannikul olevPiru, lõunarannikul olevadMasohi jaTehoru ning põhjarannikul olevWahai. Kõigis neist on üle 10 tuhande elaniku. Kirderannikul onBula ja kagutipusGeser.[1]
Saare lõunarannikul kulgeb Pirust läbi Masohi kuni Tehorunimaantee.[1]
Seram on kaetudvihmametsadega. Vihmametsades elab üldse paljuendeemseidliike, aga Seram on endeemide poolest iseäranis tähelepanuväärne. Saare 117 linnuliigist on 14 endeemsed. Saare imetajate hulgas leidub niiAasianärilisi kuiAustralaasiakukkurloomi. Saare 38 imetajaliigist on 9 endeemsed või peaaegu endeemsed. Viimaste seas on närilisi,bandikutlasi jakäsitiivalisi. Mõnes saarejões elavadharikrokodillid, kes võivad rünnata ja tappa inimesi.
Saare idaosas rajati1997 1890 km² suuruneManusela rahvuspark.
Serami elanikud elatuvad põhiliseltpõllumajandusest jakalapüügist. Olulised väljaveoartiklid onkopra,vaik,saago ja kalad. Alates2006 toodetakse Bula lähedal pisutnaftat.
15. ja16. sajandil oli Seram üldiseltTernate riigi mõjusfääris, kuigi kuulus Burul asuva Ternate vasallriigi haldusalasse. 16. sajandil olid saarel aktiivsedPortugalimisjonärid.17. sajandi algul rajati saareleHollandi kaubapostid ja sajandi keskpaiku läks saar nimeliselt Hollandi võimu alla.1780. aastatel toimus Seramil pikka aega kestnud ülestõus Hollandi võimu vastu.1954–1962 toimus Serami mägedes sissisõda Indoneesia võimu vastu ja seda juhtis Chris Soumokil, kes hukati1966 ja kes soovis luua Lõuna-Maluku vabariiki.
Traditsiooniliselt on Serami elanikud olnudanimistid. Kuuldavasti harrastasid nad peaküttimist veel1940. aastatel. Usukuulutajate tegevuse jamigratsiooni tõttu on tänapäeval enamik saareelanikkekristlased jamoslemid. Saare põhjaosas on umbes 7000hinduisti.1998–2002 kestsid kristlaste ja moslemite omavahelised kokkupõrked, mis hiljem vaibusid, aga linnad on sellegipoolest jagunenud kristlaste ja moslemite linnaosaks.
