 | See artikkel räägib eraldunud usulisest rühmitusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülgeSekt (täpsustus). |
 | See artikkelvajabtoimetamist.(Veebruar 2013) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Sekt ehkusulahk (ladina sõnastsecta) on usuline rühmitus, mis vastandab end kõigile teistele (nn "maailmale") ja allub rangele ainujuhtimisele (juhikultus). Sekt võib üheaegselt tähistada lihtsustatud usulist, filosoofilist või poliitilist ideoloogiat, kui ka seda ideoloogiat järgivat inimeste ühendust. Eesti keeles kasutatakse sõna peamiselt rangelt juhitud inimeste rühma kohta.
Sekt võib olla mõnest suuremast ja vanemastusundist lahku löönud. Sektiõpetuses jarituaalides on palju ühist usundiga, millest ta lahku lõi, kuid teatud õpetusepunktides on erinevusi. Sektide eraldumine usundite küljest on olnud aegade vältel tavaline nähtus.
Sõnasecta, millest sõna "sekt" pärineb, tähendas algselt mõtte- ja eluviisi ning tuleneb sõnastsequor 'järgin', mitte sõnastseco 'lõikan', nagu tavaliselt arvatakse. Sõnasecta oli kreeka sõnahaírēsis 'valik, mõtteviis' tõlkevaste.
Antiikajal nimetati sektideks filosoofilisi ja usulisi rühmitusi ning sellel sõnal puudus negatiivne kõrvaltähendus. Ka esimesikristlasi kuijuutluse suunda nimetati neutraalses mõttes natsareenide sektiks. Tollal võis sektiks nimetadaesseene (vastandusid maailmale ja olid range sisekorraga).Variserid jasaduserid olid erakonnad.
Paulus kasutab omakirjades sõnahaírēsiskogudusesiseste lõhede tähistamiseks (näiteks1Ko1:10:Ma kutsun teid üles, vennad, meieIssandaJeesuse Kristuse pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus. Ta taunib lõhesid kui niisuguseid, andmata eelistust mingile kindlale suunale.
Hilisantiikses kristluses hakati sõnahaírēsis üha enam kasutama kõrvalekallete kohta üksteisega osadusühtsuses olevatekristlikekoguduste ühisest õpetusest.4. sajandil hakatikirikus seda sõna kasutama 'eksiõpetuse' tähenduses.
Keskaegsekatoliku kirikus oli selles tähenduses käibel sõnasecta. Näiteksluterlasi nimetatisecta lutherana ning katoliku kirik on veel20. sajandilgi nimetanudprotestantlikke kirikuid sektideks.
Sotsioloogias nimetataksesektiks usulist rühmitust, millel on ümbritseva ühiskonnaga pingeline vahekord, kuid mille uskumused on selle ühiskonna seisukohast enam-vähem traditsioonilised. (Kui ka uskumused on uudsed, siis räägitaksekultusest.) Sektid selles sotsioloogilises mõttes on tavaliselt konservatiivsed ning taotlevad religiooni puhtuse taastamist.
Tavakeeles mõeldaksesekti all väikest usulist rühmitust, mis on kõneleja arvates ühiskonnale ohtlik.
Sekti põhilised tunnused:
