Sangviin (ladina keelestsanguis 'veri' jasanguineus 'veripunane')[1] ehkpunane kriit on punakaspruuni värvusega kriidipulka meenutav joonistusvahend, selle järgi on nimetatud kajoonistustehnika, milles töötatakse punase kriidiga.
Sangviinipulk vormitakseraudoksiidi sisaldavast mullast, näiteks mõnestpunase ookri liigist. Sangviini toodetakse kunstitarbena nii lihtsa kriidipulga kui ka puitümbrisespliiatsi kujul ja erinevates värvides tumepruunist särava pruunikaspunaseni.
Sangviini värvus ja kõvadus sõltub raudoksiidi jaalumiiniumoksiidi sisaldusest materjalis. Lisaks värvile annab elavama pildilise efekti joonistamisel ka sangviini suurem elastsus ning lahustuvus vees - ühtlase pinna saab luua värvi niiskelt laiali hõõrudes, sujuva lineaarse tõmbe abil saab tekitada tugeva tihke joone, kerge pühkimisega anda delikaatse toonivarjundi, mis annab edasi ka aluspinna karakterit.[2]
Kuigi raudoksiid punase pigmendina oli kasutusel jubakiviajal, omandas sangviin suurema tähtsuse omaette joonistusvahendina15. sajandil. Siis avastati, et sangviiniga tehtud joonised (sangviinipuru jääb joonistusel aluspinnale lahtisena nagusüsi võipastell) saab kinnitada kasutadeskummiaraabiku või mõne muu kummivaigu lahustfiksatiivina.Renessansiajal oli sangviin armastatud joonistusvahend oma varjundirikkuse tõttu, võimaldades luua samal ajal nii joonistusliku kui ka maalilise karakteriga teoseid. Sangviini kasutasid näiteks portretistidJean Clouet jaHans Holbein, flaami maalikunstnikudPeter Paul Rubens ja tema järgijad ning18. sajandi prantsuse kunstnikud.[2].