Samoa koosneb kahest suuremast vulkaanilisest saarest:Savai'ist (pindalaga 1694km²) jaUpolust (pindalaga 1125km²), mida eraldab 13 kilomeetri laiune Apolima väin. Lisaks neile on riigis 7 väiksemat saart. Kokku on riigis asustatud neli saart. Savai'i on geoloogiliselt noorem saar. Vulkaanilisi saari iseloomustab valdavalt mägine keskosa ja madalam rannikuala. Riigi kõrgeim tipp Silisili mägi Savai'i saarel ulatub 1857 meetrit üle merepinna. Samoa asub seismiliselt aktiivses piirkonnas. Riigis on mitutegevvulkaani, neist Matavanu vulkaan purskas viimati1911.29. septembril2009 tabas riiki 8,1-magnituudilinemaavärin.
Riigi peamised keskkonnaprobleemid on pinnase erosioon ja ulatuslik metsaraie.
1978. aastal loodud O le Pupu Pu'e rahvuspark oli esimene rahvuspark Vaikse ookeani lõunaosas. Lanoto'o järve rahvuspark kuulubRamsari konventsiooni nimestikku. Riigis asuvad veel Alepaita ja Safata merekaitsealad ning mitmedreservaadid.
Samoa aastane sademetehulk kõigub 3000 ja 6000 millimeetri vahel. Seejuures on riigi lõunaosas sademetehulk suurem kui põhjaosas. Riiki tabavad aeg-ajalttsüklonid, mis tekitavad tõsiseid purustusi, nagu tsüklon Ofa1990.
Keskmine ööpäevane temperatuur kõigub aasta ringi +26° kuni + 31°C vahel.
Samoa on parlamentaarne demokraatia. Riigipõhiseadus ei sätesta riigikorranavabariiki egamonarhiat.Täidesaatev võim kuulubriigipeale (O le Ao o le Malo), kelle valib Seadusandlik Kogu ametisse 5 aastaks. Riigis on mõjukad suguvõsade pead (matai). Valitsust juhib peaminister.
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Seadusandlikule Kogule (Fono), kuhu kuulub 50 liiget. Parlamendiliikmete volitused kestavad viis aastat. Neist 47 liiget on hõimupealikud, 2 mitte või pooleldi Samoa päritolu ja 1 naine.
2016. aasta parlamendivalimiste järel sai Inimõiguste Kaitse Partei parlamendis 35, Tautua Samoa 2 ja sõltumatud 3 kohta.
Riigi põhiseadus jõustus1. jaanuaril1962. Riigi kõrgemad kohtud on apellatsioonikohus ja ülemkohus.
Samoa viimased rahvaloendused korraldati2001,2011 ja2016. 2016 loenduse järgi oli riigi rahvaarv 195 979 inimest, kellest mehi oli 100 892 ja naisi 95 087.[1] Võrreldes 2011 loendusega kasvas rahvaarv 4,3%. 77,8% rahvastikust elas Upolu saarel ja 22,2% Savai'i saarel. 19% rahvastikust elab Apia piirkonnas.
2016. aastal oli rahvastiku mediaanvanus 21,4 aastat.
1850 rajati katoliiklik Navigaatori saarestiku apostellik vikariaat, mis1966 muudeti Apia piiskopkonnaks ja1982 Samoa-Apia peapiiskopkonnaks.2014 oli riigis 47 katoliku kogudust ning tegutses 42ilmikpreestrit ja 21 regulaarvaimulikku.[11] Samoast on päritkardinalPio Taofinu’u.
Polüneeslased jõudsid Samoa saarteleFidžilt umbes 3500 aastat tagasi. Vanimad asustusjäljed asuvad Mulifanua asulakohas. Pulemelei Mound on vanim säilinud ehitis Polüneesias. Tu'i Tonga impeerium hõlmas13. sajandil ka Samoa, kuhu Tu'i Tonga valitseja määras asehalduri. Tonga ülemvõim põhjustas Samoa elanike vastupanu, mis viis Tonga valitseja kukutamiseni ja vastupanujuhi Savea määramiseni esimeseksmalietoaks.
Esimese eurooplasena jõudis Samoa saarteleHollandi meresõitja Jacob Roggeveen1722.1830 saabus Savai'i saarele Londoni Misjoni Seltsi õpetaja John Williams, kes alustas Samoasmisjoneerimisega.
1918. aastal levis SamoaleHispaania gripp, mille tõi Uus-MeremaaltAucklandist7. novembril saabunud laevSS Talune.[12] Laeval lubatikarantiininõudeid eirates silduda ja reisijad lubati maale hoolimata sellest, et laeval oli haigeid.[13] Samoa sai Vaikse ookeani saartest Hispaania gripipandeemias kõige rängemalt kannatada, sest haigus nakatas 90% Samoa elanikkonnast ning viiendik elanikkonnast suri.[14]
Uus-Meremaa võimu kehtestamine ja selle eksimused epideemia piiramisel, tekitas samoalastes pahameelt, mille tulemusena kogus populaarsust vägivallatu Mau liikumine.28. detsembril1929 ajas politsei laiali Mau rahumeelse meeleavalduse, tappes 10 inimest. Pärast iseseisvusreferendumit ja Uus-Meremaa haldusmandaadi lõppu kuulutati Lääne-Samoa esimesePolüneesia riigina sõltumatuks1. jaanuaril1962 ja1997 muudeti riigi nimi Samoaks. Rahvusvahelistes suhetes ainulaadse olukorrana asus Samoas samaaegselt ametisse kaks riigipead, kellestMalietoa Tanumafili II oli1963–2007 eluaegne ainuvalitseja.
Samoa on traditsiooniline ühiskond, kus oluline roll on perekonnal ja pere vanimatel liikmetel.[10] Kultuuris on tähtis osa rahvakultuuril, nagu 'Ava joogi tseremoonia,tätoveeringute tegemine ja roomattide punumine.
Riigi tuntuimmuuseum on Samoa muuseum.2012. aastal loodi Samoa riiklik orkester. Katoliiklik Apia katedraal valmis2014.
Samoal veetis oma viimased eluaastad kirjanikRobert Louis Stevenson, kelle elukohas asub majamuuseum.
Upolu saarel filmiti1953. aastalMark Robsoni film "Tagasi paradiisi".
Samoa populaarsemad spordialad onragbi,kriket javõrkpall. Riigi suurimstaadion Apia Park mahutab kuni 15 000 pealtvaatajat.
