Rushdie on päritmoslemi perekonnast. Tema isa onCambridge'i haridusega juristist ärimees Anis Ahmed Rushdie ja ema õpetaja Negin Bhatti. Tal on kolm õde. Rushdie on olnud neli korda abielus ja tal on kaks last.
1981. aastal ilmunud teise romaani "Kesköö lapsed" eest sai ta samal aastalBookeri auhinna. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal. Temalt ilmunud teostest on viis olnud Bookeri auhinna kandidaadid.
1988. aastal ilmus temalt neljas romaan "Saatanlikud värsid".14. veebruaril1989 andisIraani toonane usujuhtajatollaRūḩollāh Khomeynī välja Rushdie tapmist nõudvafatwā (preemia 3 miljonitUSA dollarit). Briti valitsus võttis seejärel Rushdie politseikaitse alla. Romaan keelati pärast selle avaldamist 1988. aastal paljudes suuremoslemi elanikkonnaga riikides. Septembris 2012. aastal suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.[1] Khomeynī järglane kõrgeima juhina ajatollaAli Khamenei ütles 2019. aastal, etfatwā on "tühistamatu".[2]
1983. aastal valiti RushdieKuningliku Kirjandusühingu (Royal Society of Literature) liikmeks. 1999. aastal nimetati ta Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse ordu (Ordre des Arts et des Lettres) komandöriks (Commandeur).[3] Teenete eest kirjanduses löödi ta 2007. aastalrüütliks.[4]The Times paigutas ta 2008. aastal 50 suurima Briti kirjaniku edetabelis (alates 1945. aastast) kolmeteistkümnendale kohale.[5]
Ameerika Ühendriikidesse asus ta elama 2000. aastal. Rushdie onAmeerika kunsti- ja kirjandusakadeemia (American Academy of Arts and Letters) liige. 2015. aastast töötab taNew Yorgi ülikooli Arthur L. Carteri ajakirjandusinstituudis.[6] Enne seda oli Rushdie töölEmory ülikoolis. Ta avaldas 2012. aastal teose "Joseph Anton: A Memoir", milles kirjeldab oma elufatwā all pärast "Saatanlike värsside" ilmumist.Ameerika Ühendriikide kodakondsuse sai kirjanik 2016. aastal. 2019. aastal ilmus Rushdie neljateistkümnes, seni viimane romaan "Quichotte", mis on inspireeritudMiguel de Cervantese klassikalisest romaanist ja esitati Bookeri auhinnale.
Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oliNew Yorgi osariigi lääneosasChautauqua Institutioni(en) hariduskeskuses loengut alustamas.[7][8] Lavale tormanud mehe noalöökidest sai Rushdie haavad kaela ja ülakehasse ning ta toimetati kopteriga haiglasse, kus tehti mitu tundi kestnud operatsioon. Rushdie oli saanud tõsiseid silma- ja käevigastusi ning maksakahjustuse.[2]
Kohalviibijate sõnul puudus loengul tõhus turvakontroll, kontrolliti ainult inimeste sissepääsupileteid. Politsei pidas kahtlusalusena kinniNew Jerseyst Fairview'st pärit Liibanoni päritolu 24-aastase meesisiku.[2][9][10]
