Sake ehkriisivein on traditsioonilineJaapanialkohoolne jook, mida valmistatakse fermenteeritudriisist. Sakepruulimisel kasutataksekōji hallitust. Protsessi käigus muutub riisis sisalduv tärklis suhkruks ning tekkinud suhkur, reageerides pärmiga, etanooliks. Sake etanoolisisaldus on tavaliselt ~20%, mis on suurem kui õllel ja veinil.[1]
Riisi alkoholiks kääritamise meetod jõudis JaapanisseHiinast umbes 500 a. eKr. Sake tarbimise alguseks loetakse 3. sajandit eKr, pärast üleujutatud riisipõldude kasutuselevõttu. Esimene viide sake tootmisele pärineb 8. sajandist, Jaapani ajalookroonikast. Jaapanis valmistati seda peamiselt keiserlikus õukonnas ning suurtestemplites ja pühamutes.[2]
Riisi valimine ja ettevalmistamine. Riisi poleeritakse teatud protsendini. Mida rohkem poleeritud riis on, seda kergem ja delikaatsem sake tuleb. Erinevad poleerimisastmed määravad, millise sake liigiga on tegemist.[3]
Kōji valmistamine.Kōji on aurutatud riis, millesse on kultiveeritudkōjihallitust (Aspergillus oryzae).[3]
Kääritamine. Enne kääritamist on vaja valmistada n-ö emakultuurshubo. Selleks segatakse aurutatud riis,kōji,pärm ja vesi kokku.Shubos algab käärimisprotsess ning seda kasutatakse hiljem sake valmistamiseks.Shubo peab olema happeline, et selles ei hakkaks kasvama soovimatudmikroobid.[3]
Filtreerimisel kasutatakse kolme meetodit. Esiteks on võimalik kasutada spetsiaalset filtreerimismasinat. Teise meetodi korral pannakse meski ehk teravilja leotis riidest kottidesse ja seejärel pigistatakse meskist vedelik välja. Kolmandaks, meski pannakse riidest kottidesse aga nendest ei pressita vedelikku välja, vaid lastakse tilkuda. Viimasel meetodil tuleb sake õrnema maitsega.[3]
Sake hoiustamisel tuleb lähtuda temperatuurist ja valgusest. Mida soojem on temperatuur, seda kiiremini toimuvad keemilised reaktsioonid pakendi sees.
Valgus, eriti just päikesest tulevUV-kiirgus, kiirendab sake omaduste muutumist ehklaagerdumist. Sellepärast hoiustatakse saket tumedaklaasilistes pudelites, mis blokeerivad UV-kiirgust. Pärast Sake avamist hakkab see järk-järgult oksüdeeruma, kuid selle maitse ei muutu nii kiiresti kui veinil. Sake värskuse säilitamiseks tuleb avatud pudel sulgeda õhukindlalt ja hoiustadakülmkapis.[4]
Sakel on erinevaid serveerimistemperatuure. Saket võib juua nii soojalt, külmalt kui katoatemperatuuril.[6]
Sake serveerimiseks kasutatakse vastavat komplekti, mis on tavaliseltkeraamiline, kuid võib olla valmistatud ka puidust, lakitud puidust, plekist, klaasist, kivist või plastikust. Komplekt sisaldab pisikesi joogitopse ning kolvikujulist pudelit. Sooja saket serveeritakse tavaliseltsavinõudest. Külma saket võib serveerida ka neljakandilises puumahutis (masu).[6]
Tavaliselt juuakse saketeelroa kõrvale. Üheks tuntumaks toiduks, mida sakega tarbitakse, onsuši. Saket kasutatakse ka erinevatepastaroogade,mereandide ningkana- võisealiha küpsetamisel.[6]
_with_Children_-_Walters_49966_-_View_C.jpg)
.jpg)
