Saipan on 19 km pikk ja 9 km lai. Temapindala on 115,38 km².
Saare kõige kõrgem punkt on 480 meetri kõrguneTapochau mägi. Ekslikult räägitakse, et see olevat kustunud vulkaan. Tegelikult on Tapochaulubjakivikõrgendik.
Saipani läänerannikul on liivarannik jakorallriff, mis moodustab suurelaguuni. Idarannik onkaljune.
Halduslikult kuulub kogu saar ühte omavalitsusüksusse, mistõttu pole haruldane, et Põhja-Mariaanide halduskeskuseks nimetatakse Saipani. Ametlikult eristatakse saarel 31küla, millest suurim on Garapan, aga mitteametlikke külasid on veelgi ja neid peetakse külaosadeks.
Põhja-Mariaanid asustati 4 tuhat aastat tagasi. Saare põliselanikud ontšamorrod, kes räägivadtšamorro keelt. Tänapäeval on nad vähemusrahvus.
Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Mariaanidelehispaanlased, kes panid saarestikule nimeMaarja järgi ja võtsid nad oma kontrolli alla. 1815. aasta paikuküüditasid nad paljud tšamorrod pisut lõuna pooleGuami saarele ja tõid asemelekaroliinlasiSatawali saarelt. Selle tulemusena kaotasid tšamorrod suure osa oma maadest ja õigustest. Tänapäeval räägib tšamorro keelt 19% saareelanikest.
Seejärel võttis saared üleJaapan, saades1922 selleks kaRahvasteliidu mandaadi. Jaapan arendas saarelkalandust jasuhkru tootmist ning1930. aastatel asutas sinna suure sõjaväeüksuse, kus 1941. aastaks oli 30 tuhat sõjaväelast. Sel aastal elas saarel veel rohkem kui 30 tuhat tsiviilisikut, kellest rõhuv enamus, 25 tuhat, olidjaapanlased, paljud neistOkinawalt.
15. juunil1944 maabus saare edelarannikulUSA sõjavägi ja algasSaipani lahing. Jaapan võttis seda väga tõsiselt, sest Põhja-Mariaanide ja Jaapani vahel polnud enam ühtki saarestikku ja sellepärast pidas Jaapan Põhja-Mariaane kodumaa viimaseks kaitseliiniks. Lahing toimus 71 tuhande USA ja 31 tuhande Jaapani sõjaväelase vahel ning lõppes9. juulil USA võiduga. Jaapanlastest hukkus 24 tuhat, 5 tuhattappis enese, kui veendus, et lahing on kaotatud, tuhatkond põgenes ja tuhatkond langes vangi. Hukkus ka 22 tuhat tsiviilisikut, peamiselt enesetapu tõttu. Ameeriklasi hukkus 3½ tuhat ning 10½ tuhat sai haavata.
Sellest ajast kuuluvad Põhja-Mariaanid USA haldusse. Peaaegu kõik ellujäänud jaapanlased saadeti Jaapanisse.
2010. aasta andmetel elab saarel 48 220 inimest, mis tegi rahvastiku tiheduseks 540 in/km².
Linnusaar Saipani rannikulKeelatud saar. Vaade SaipaniltKirik Saipanis
Tänapäeval minnakse Saipanile peamiselt lennukitega. Lisakslennujaamale on Saipanissadam, kust toimub parvlaevaühendus 8 km lõunas oleva väiksemaTiniani saarega. Ühistransporti ei ole, saarel on paljutaksosid.
Saipani kõige tähtsam majandusharu onturism, aga pärast 1990. aastate lõpuAasia majanduskriisi on see tunduvalt alla käinud ja mõnedlennufirmad on lõpetanud lennud Saipanile. Täna toimuvad lennud vaid Tokyosse, Souli ja Guami.
Teine tähtis majandusharu oli veel hiljutitekstiilitööstus. Paljudel tuntud rõivatootjatel oli Saipanil tootmisüksus. Nende hulka kuulusidGap,Levi Strauss,Phillips-Van Heusen,Abercombie & Finch,Ralph Lauren,Lord & Taylor,Tommy Hilfiger jaWal-Mart. 2007. aasta märtsi seisuga oli Saipanil 19 rõivavabrikut. Töötingimused nendes olid väga halvad. Põhja-Mariaanide valitsus ei ühinenud USA sotsiaalkindlustussüsteemiga ja lubas palgata töötajaid tingimustel, mis USA põhiosas oleksid ebaseaduslikud. Ida-Aasiast toodi saarelevõõrtöölisi, kellele maksti veelgi väiksemat palka kui ameeriklastele, 5USA dollarit päevas. Võõrtöölistel puudushääleõigus ja kui nad töö kaotasid, siis naddeporteeriti kodumaale. Polnud haruldane, et võõrtöölistelt võeti ära isikut tõendavad dokumendid ja neid hoiti sisuliselt vangis, tööpäev kestis 12 tundi päevas puhkepäevadeta.
Probleem hakkas avalikuks tulema 1990. aastatel. Rõivatootjad kaevati ükshaaval kohtusse ning nendelt mõisteti töötajate kasuks välja paljudesse miljonitesse dollaritesse ulatuvaidtrahve.15. jaanuaril2009 suleti saarel viimane rõivatööstusettevõte.28. novembril 2009 võttis valitsus enda kontrolli allaimmigratsiooni Põhja-Mariaanidele.
Enam kui poole Saipani elanikest (60%) moodustasid 2001. aastal võõrtöölised. Pärast tekstiilitööstuse lõppu Saipanil on osa neist kodumaale tagasi läinud. Ajavahemikul 2000–2010 langes Saipani elanike arv 22,7%.
Sellest ajast peale on Põhja-Mariaanide suurim tööandja kohalik omavalitsus. Omavalitsus on suures rahahädas ja isegipalka ei suuda ta oma töötajatele maksta palgapäevadel, vaid suure hilinemisega.
Saipanil sajab aastasvihma 2000–2500 mm. Sellegipoolest ei suuda kohalik omavalitsus tarbijatele ööpäev läbijoogivett tagada. Lisaks on veevärgivesi soolasevõitu. Sellepärast kasutavad suuredhotellid joogivee saamisekspöördosmoosi. Paljud majapidamised ja väikeettevõtted koguvadvihmavett ja säilitavad sedatsisternides. Enamik kohalikke kasutab veevärgivett üksnes pesemiseks, aga joogivett ostetakse.
