Iseseisvunud Saalomoni Saared said endale lipu kavandivõistlusega. Lipp kuulutatiriigi- jarahvuslipuks18. novembril1977. Lipu sinise ja rohelise välja jagab pooleks diagonaalne kollane laid, mis algab vardapoolsest alanurgast ja lõppeb lehvipoolses ülanurgas. Sinisele väljale on paigutatud viisviisnurkset tähte (ülemises ja alumises reas kummaski kaks ja keskmises üks).
Lipu värvid viitavad loodusele: sinisele merele, kollasele päikesepaistele ja looduse lopsakale rohelusele. Viis algsetprovintsi said igaüks lipule oma tähe. Kuigi riigihaldusjaotus on muutunud, on tähtede arv samaks jäänud.
Saalomoni Saartel onmerelipud nii tsiviil-, riigi- kui ka sõjalaevadel.
Tsiviillaevade lipp on punane plagu, mille vardapoolses ülanurgas on rahvuslipp. Riigilaevade lipp on sinine kangas, mille vardapoolses ülanurgas on rahvuslipp. Ka sõjalaevade lipu vardapoolses ülanurgas on rahvuslipp, kuid lipu väli on valge, punasePüha Jüri ristiga. Kõikide lippude proportsioonid on 1:2.
Enne iseseisvumist olid Saalomoni SaaredSuurbritannia asumaa ja kasutusel oli koloniaallipp. Aastatel1906–1947 kasutatud lipp oli sinine kangas, mille vardapoolses ülanurgas oliSuurbritannia lipp, lehvil aga valge sõõr, mille sees oli Suurbritannia kuninga kroon ning ümber selle kiri "British Solomon Islands".
Aastatel1956–1966 oli kasutusel eelmise lipuga sarnane lipp, mille valge sõõri sees oli Saalomoni Saarte koloniaalvapp. Lipu proportsioonid olid nii sellel kui ka eelmisel lipul 1:2.
