SIM ehkSIM-kaart (ingliseSubscriber Identification Module – 'abonendi tuvastusmoodul') onkiipkaart, millel sisalduvad andmed identifitseerivad abonendimobiilside teenusepakkuja võrgule. Ilma SIM-kaardita ei ole terminal mobiilsidevõrgule abonendina tuvastatav ning seetõttu pole võimalik sellega ka teenuseid tarbida, kuna pole teada, keda selle eest maksustada. Erandina saab siiski ka ilma SIM-kaardita helistada standardselehädaabinumbrile 112. Peale selle sisaldab SIM-kaart vähesel hulgalmälu telefoniraamatu ja mõningate seadete (näiteksSMS-keskuse number) hoiustamiseks. SIM-kaart sisestataksemobiiltelefoni või muusse andme- või kõnesideterminali (näiteks GSM-modemisse).
Võrgule juurdepääsuks sisaldab SIM-kaartIMSI-koodi (mis on soovi korral vabalt loetav), mida võib vaadelda kui kasutajanime, ningKI-koodi, mille aga SIM-kaart hoiab enda teada. Autoriseerimiseks saadab terminal (tavaliselt mobiiltelefon) võrku tagasi võrgu saadetud kontrollsõna, mis on SIM-kaardi poolt KI-koodiga töödeldud. Kuna mobiilsidevõrgule on KI-koodi väärtus teada, siis teostab see ise kontrollsõnaga samasuguse töötluse. Kui töödeldud kontrollsõnad ühtivad, siis loetakse autoriseering õnnestunuks ja klient lubatakse võrku. Seega on KI-koodi olemus keerulisem kui lihtsalt paroolil, pigem on see võrreldav näiteks pankadePIN-kalkulaatoritega.
Lisaks võrgu juurdepääsukoodidele sisaldab SIM ka teisi koode (näiteksPIN-kood), mis on vajalikud tema enda funktsioonidele juurdepääsuks.
