Tavaliselt on sõja eesmärkgeopoliitiline. Oma raamatus "Sõjast" onPreisi sõjandusteoreetikCarl von Clausewitz öelnud, et sõda onpoliitika jätkamine teiste vahenditega."[1]
Tulenevalt toimumise tingimustest, ulatusest, kasutatavatest vahenditest jameetoditest võidakse sõda või selle olulist osa (olulist operatsiooni) nimetada ka näitekstuumasõjaks,maailmasõjaks,meresõjaks,õhusõjaks,sissisõjaks,kaevikusõjaks võimanööversõjaks.
Kodusõda võivad pidada samas riigis asuvad erinevad osapooled (näiteksInglise kodusõda) või mõnel juhul ka eri riigid, mis on olnud varem ühendatud (näiteksAmeerika Ühendriikide kodusõda).
Sõnasõda kasutataksemetafoorina ka mittesõjalise konflikti või sõjalist vastasseisu jäljendava tegevuse kohta, näiteks sõnadesklassisõda,kaubandussõda,kübersõda,propagandasõda ja lisaks mängulises mõistes kapadjasõda võilumesõda.
Sõjaks nimetatakse vahel ka kollektiivseid konflikete muudel loomadel kuiinimestel.Sipelglased osalevad ulatuslikes liikidevahelistes kokkupõrgetes, mida saab pidada sõjaks, ningšimpansid peavad samuti hõimusõdu. Arvatud on ka, et sarnast käitumist esineb teistelgi liikidel, kuid andmeid selle kohta on vähe.[2][3][4]
Algselt koosnesid sõjad tõenäoliselt väikestest rüüsteretkedest. 12 000 aasta vanusestNuubia matmispaigast on leitud vägivalla ohvreid. Alatesriikide loomisestLähis-Idas umbes 5000 aastat tagasi on sõjategevust esinenud suuremas osas maailmast.
Püssirohu kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni.
Maailma ajaloo ohvriterohkeim sõda on olnudteine maailmasõda 1939–1945.
Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast märksa rohkem kamajanduslikke,diplomaatilisi jaideoloogilisi mõjutusvahendeid, seetõttu on sõja mõiste tähendus muutunud.
_Allegorie_des_Krieges.jpg)
