Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Rootsi

koordinaadid:61° N,15° E
Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgeRootsi (täpsustus)

Rootsi Kuningriik


rootsi Konungariket Sverige
Rootsi asendikaart
JuhtlauseFör Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas)
RiigihümnDu gamla, Du fria
PealinnStockholm
Pindala447 425 km²(2022)[1]Muuda Vikiandmetes
Ametlikud keeledrootsi
Rahvaarv10 587 710(detsember 2024)[2]Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus23,7 in/km²
Riigikordkonstitutsiooniline monarhia
KuningasCarl XVI Gustaf
PeaministerUlf Kristersson
Iseseisvus6. juuni 1523
SKT563 mld$
SKT elaniku kohta54,135$
ValuutaRootsi kroon (SEK)
Usundluterlus
AjavööndKesk-Euroopa aeg
Tippdomeen.se
ROK-i koodSWE
Telefonikood46
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal

Rootsi (rootsi keelesSverige, ametliku nimegaRootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riikEuroopasSkandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idasSoomega (587 km ulatuses) ja läänesNorraga (1618 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast on ümbritsetudLäänemerega. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatudTaaniga.

Loodus

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiseltjärvede) all.[3]

Rootsi ja tema naabrid. Kaardis puudub suuremad järved Vänern ja Vättern.

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevastiskäärid ja väikesedlahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljuselFennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteksloodusprovintsideks:Lapimaa,Norrland,Botnia lahe rannikumadalik,Kesk-Rootsi madalik jaSmåland. Riigi lääneosas kõrgubSkandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakasSkåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik.Rootsi madalaim punkt asubKristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid onKebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) jaSarek (2090 m).

Kliima

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänuGolfi hoovusele. Rootsis on valdavaltmandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. KuiLäänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseblähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paiknebpõhjapolaarjoonest põhja pool.

Talvel onkeskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Saared

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi suuremad saared onOjamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) jaÖland (1347 km²).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km²[viide?], mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.[4]

Veestik

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakseVänerni järve suubuvatKlarälvenit koosGöta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad onVänern (pindala 5648 km²),Vättern (1893 km²),Mälaren (1140 km²) jaHjälmaren (484 km²).

Loodusvarad

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi tähtsamadloodusvarad ontsingi-,raua-,vase-,plii-,hõbeda- jauraanimaak ningpuit jahüdroenergia.

Taimestik

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi maastikul domineerivadokasmetsad, lõunaosas kasegametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanudlehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaske,haaba,tamme,pärna,pööki,saart,vahtrat jajalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.

Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgasorhideesid.

Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab RootsisDalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat)juurestikuga puu –harilik kuusk.

Loomastik

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud.Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb kakarude jailveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidubpõtru,metskitsi,rebaseid jajäneseid.Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast paljurändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgasturska jamakrelli, rannikumeres ja mageveekogudeslõhet jahaugi. Ka varem igapäevatoiduks olnudheeringas jaräim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liikimageveekala, osa neist on haruldased.

Keskkonnaohud

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavadhappevihmad ningPõhjamere ja Läänemere reostus.

Looduskaitse

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsis on 29rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.[5]

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

[muuda |muuda lähteteksti]

Riik

[muuda |muuda lähteteksti]
Rootsi läänid (lingitud)

Riigikord

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsis kehtibkonstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastastEuroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi on jagatud 21lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

[muuda |muuda lähteteksti]

Ajaloolised maakonnad

[muuda |muuda lähteteksti]

Götalandi maakonnad:BlekingeBohuslän -DalslandHallandOjamaaSkåneSmålandVästergötlandÖlandÖstergötland

Norrlandi maakonnad:ÅngermanlandGästriklandHälsinglandHärjedalenJämtlandLapimaaMedelpadNorrbottenVästerbotten

Svealandi maakonnad:DalarnaNärkeSörmlandUpplandVärmlandVästmanland

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisRootsi ajalugu

Esiaeg

[muuda |muuda lähteteksti]

Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr)

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasinooremasse paleoliitikumi.Skandinaavia on mitu korda olnud kaetudmandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks.

Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need onHamburgi kultuur,Bromme kultuur jaAhrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegseFedermesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud.

Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr)

[muuda |muuda lähteteksti]

Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärelkiviajal (10 000 – 1700 eKr) põlluharijad. Sellele järgnesidpronksiaeg (1700–500 eKr) jarauaaeg (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni1. aastatuhandeni.

Rootsit mainis esimest korda1. sajandil Rooma ajaloolaneTacitus, kes kirjutassuioonide hõimust, kes elasidmerel ning olid tugevad niirelvade kui kalaevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukateleSvealandist, kes elasid peamiseltMälarenijärve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nime (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasidGötalandi alalgötarid. Põhjaosa asustasid hõredaltsaamid,kveenid ja teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega.

Viikingiajal (9.10. sajand) liikusid Rootsiviikingid ka ida poole ning jätsid jäljeBaltimaadele jaVenemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest:Rus. See nimi tuleneb ilmseltRoslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigisoome- jaeestikeelses nimes (Ruotsi jaRootsi). Nende teekonnad viisid möödaVenemaajõgesid lõunasseKonstantinoopolisse jaLõuna-Euroopasse.

Keskaeg

[muuda |muuda lähteteksti]
Gripsholmi lossMariefredi lähistel

Pärast ristiusustamist12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olidÖstergötlandi jaVästergötlandipõllumajanduslikud alad, hiljem kaPõhja-Balti veeteed jaSoome laht. 1252 tunnistasRooma paavstBirger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales RootsiRooma paavsti väljakuulutatudPõhjala ristisõdades, koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesseLapimaa jaNorrbotteni aladele,Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevaseSoome alale.Soome oli osa Rootsist13. sajandist kuni 1809. aastani.

1389 ühendatiNorra,Taani ja RootsiKalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningasGustav I Vasa aastal 1521 eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni (vtReformatsioon Rootsis. Gustav I Vasat peetakse Rootsirahvusisaks.

16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigiRzeczpospolitaga.

Suurvõim

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisRootsi suurvõimu ajastu
Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane)

17. sajandil tõusis Rootsi üheksEuroopa suurvõimudest tänu edukale osalemiseleKolmekümneaastases sõjasGustav II Adolfi juhtimisel ning sõdadesPoolagaKarl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõudPõhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistelEuroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja suurvõimu staatus lagunes18. sajandil.

Põhjasõja tulemusel võitisVenemaa keisririik RootsiltPõhja-Euroopa valdused ningVene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi SoomeVenemaale, 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolsest Soome territooriumistSoome suurvürstiriik.

Rootsi ja Läänemere maade kaart 1730. aastail

KuiTaani alistusNapoleoni sõdades, ühendatiKieli lepingugaNorra Rootsiga.Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppesMossi konventsiooniga, mis sundisNorra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

Uusaeg

[muuda |muuda lähteteksti]

18. ja19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750–1850. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kuiLääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kuiIda- jaLõuna-Euroopa); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiseltAmeerikast tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suuralkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.

19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesiddemokraatlikel alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutatiEsimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riikdemokratiseeruma.

Lähiajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenudEuroopa üks kõrgemaid elustandardeid.

Rootsi jäi neutraalseksEsimeses jaTeises maailmasõjas. 1914. aastal plaanis Venemaa murda väljaNarviki sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti.[6] Neutraalsuse üleTeises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oliSaksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustusSaksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salaja ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.

Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust jaloodusvarasid, tehes võimalikuksmajanduse arenemise, et aidataEuroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osalesMarshalli plaanis, kuid jäi neutraalsekskülma sõja ajal ega olnud ühegi sõjalise liidu liige, kuniVene-Ukraina täiemõõdulise sõjani.

PärastTeist maailmasõda juhtis riiki peamiseltRootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõiheaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi oli jäktuvalt ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastalEuroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikudeuro kasutuselevõtust. PärastVene-Ukraina sõja täiemõõdulise sõja algust hakkas Rootsi oma militaarsest neutraliteedist loobuma ning koos naaberriigiSoomega võeti ette sammud astumaksNATO liikmeks. Kui Soome sai NATO liikmeks juba 4. aprillil 2023, siis tulenevaltTürgi jaUngari esialgsele vastuseisule venis Rootsi alliansi liikmeks saamine pea aasta võrra. Rootsist sai Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige 7. märtsil 2024, olles viimanePõhjamaa riik, mis seda teeb.[7]

Majandus

[muuda |muuda lähteteksti]
Ericssoni peakontor Stockholmis
Nordstani kaubanduskeskus Göteborgis onPõhjamaade üks suurimaid

Töötus oli 2015. aastal 7,4%.[8]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[8]
SektorSKT osakaal (2015)Tööjõu osakaal (2014)
Põllumajandus1,8%2%
Tööstus33,5%12%
Teenindus64,7%86%

Väliskaubandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsamad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra (10,3%), Saksamaa (10,3%),Ameerika Ühendriigid (7,7%), Suurbritannia (7,2%), Taani (6,8%),Soome (6,7%),Holland (5,2%), Belgia (4,4%) ja Prantsusmaa (4,2%)[8]

Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad,nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsamad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa (17,9%), Holland (8,1%), Norra (7,8%), Taani (7,7%), Hiina (6%), Suurbritannia (5,5%), Soome (4,6%), Prantsusmaa (4,3) ja Belgia (4,3%).

Kultuur

[muuda |muuda lähteteksti]
Carl Millese skulptuur "Jumala käsi"Millesgårdenis

Rootsist on pärit palju maailmakuulsaidkirjanikke, näiteksAugust Strindberg jaAstrid Lindgren ningNobeli kirjandusauhinnaga pärjatudSelma Lagerlöf jaHarry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud pälvinud seitse Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumadmaalikunstnikud onCarl Larsson jaAnders Zorn ningskulptoridCarl Milles jaTobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsifilmikunsti esindajadIngmar Bergman,Greta Garbo,Ingrid Bergman jaMax von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsipopmuusika, sealhulgas Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud popansambelABBA. Rootsi muusikateatri keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis tänapäeval kannab nimeKuninglik Teater.

Teadus

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsist on võrsunud väga palju tuntudteadlasi jaleiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsisloodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõigeSaksamaalt,Šotimaalt,Hollandist,Prantsusmaalt jaVallooniast sisse rännanudkäsitööliste jakaupmeeste teene. 1739. aastat, mil asutatiKuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles siis algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus.

Rootsi riik panustabteadusse jainnovatsiooni umbes 1%sisemajanduse kogutoodangust, millest suurema osa saavadülikoolid jakõrgkoolid. Kooserasektori panusega moodustavadinvesteeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKP-st. Rootsirahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820eurot.

Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Kiiresti kasvab ettevõtete arvbio- jananotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsifarmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel.Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega naguEuroopa Tuumauuringute Keskus (CERN),Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) jaEuroopa Lõunaobservatoorium (ESO).

Haridus

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsis on üldine kohustuslik üheksaklassilinepõhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik kolmeklassilinegümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.

Rootsi osalebBologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine.

Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad onChalmersi Tehnikaülikool jaStockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandadaakadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid onUppsala Ülikool (asutatud 1477) jaLundi Ülikool (asutatud 1666).

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis

[muuda |muuda lähteteksti]

Rahvastik

[muuda |muuda lähteteksti]
Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri.[9] 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistestPõhjamaadest, endisestJugoslaaviast jaLähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatelsaamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

2022. aasta seisuga oli 52,8% rahvastikustluterliku Rootsiriigikiriku liikmed.[10]

Suuremad linnad

[muuda |muuda lähteteksti]
Rootsi suuremad linnad (2010)
JrkLinnLäänElanikkeJrkLinnLäänElanikke
1StockholmStockholm1 372 5656ÖrebroÖrebro107 038
2GöteborgVästra Götaland549 8937LinköpingÖstergötland104 232
3MalmöSkåne280 4158HelsingborgSkåne97 122
4UppsalaUppsala140 4549JönköpingJönköping89 396
5VästeråsVästmanland110 87710NorrköpingÖstergötland87 247

Keeled

[muuda |muuda lähteteksti]

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis,Soome lääne- ja lõunarannikul,Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nnrannarootsi kogukonnad kaEestis,Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedanetaani janorra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse jaortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsiametlik keel (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnudrootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled onsoome keel,meä keel,saami keel,mustlaskeel jajidiš.

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. https://www.statistikdatabasen.scb.se/pxweb/sv/ssd/START__MI__MI0802/Areal2012N/, vaadatud 29.12.2022.
  2. https://www.scb.se/BE0101
  3. Statistisk årsbok för Sverige 2010, [Årg. 96], Statistiska centralbyrån, Stockholm 2010,ISBN 978-91-618-1496-1, lk 9.
  4. "Coast, shores and islands in Sweden 2008".Press release from Statistics Sweden 2009-06-17 Nr 2009:84.
  5. Nationalparker. Naturvårdsverket. Vaadatud 31.03.2014
  6. Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 97–98
  7. ERR (7. märts 2024)."Rootsi on ametlikult NATO liige".ERR. Vaadatud 7. märtsil 2024.
  8. 8,08,18,2cia factbook välja otsitud 09.07.16
  9. https://web.archive.org/web/20170124065951/http://www.scb.se/sv_/om-scb/nyheter-och-pressmeddelanden/behallare-for-nyheter-och-pressmeddelanden/nu-ar-vi-10-miljoner-invanare-i-sverige/
  10. "Medlemmar i Svenska kyrkan 1972-2022"(PDF) (rootsi). Svenska kyrkan.

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Rootsi
Vikisõnastiku artikkel:Rootsi
Tsitaadid Vikitsitaatides:Rootsi

Austria |Belgia |Bulgaaria |Eesti |Hispaania |Holland |Horvaatia |Iirimaa |Itaalia |Kreeka |Küpros |Leedu |Luksemburg |Läti |Malta |Poola |Portugal |Prantsusmaa |Rootsi |Rumeenia |Saksamaa |Slovakkia |Sloveenia |Soome |Taani |Tšehhi |Ungari

Iseseisvad riigid:Albaania |Andorra |Armeenia¹  |Aserbaidžaan¹ |Austria |Belgia |Bosnia ja Hertsegoviina |Bulgaaria |Eesti |Gruusia¹ |Hispaania |Holland |Horvaatia |Iirimaa |Island |Itaalia |Kasahstan² |Kosovo |Kreeka |Küpros¹ |Leedu |Liechtenstein |Luksemburg |Läti |Malta |Moldova |Monaco |Montenegro |Norra |Poola |Portugal |Prantsusmaa |Põhja-Makedoonia |Rootsi |Rumeenia |Saksamaa |San Marino |Serbia |Slovakkia |Sloveenia |Soome |Suurbritannia |Šveits |Taani |Tšehhi |Türgi² |Ukraina |Ungari |Valgevene |Vatikan |Venemaa²

 Sõltuvad alad:Ahvenamaa |Akrotiri ja Dhekelia¹ |Gibraltar |Guernsey |Fääri saared |Jan Mayen |Jersey |Man |Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad:Abhaasia¹ |Lõuna-Osseetia¹ |Põhja-Küpros¹ |Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asubAasias      2 suurem osa territooriumist Aasias

Albaania |Ameerika Ühendriigid |Belgia |Bulgaaria |Eesti |Hispaania |Holland |Horvaatia |Island |Itaalia |Kanada |Kreeka |Leedu |Luksemburg |Läti |Montenegro |Norra |Poola |Portugal |Prantsusmaa |Põhja-Makedoonia |Rootsi |Rumeenia |Saksamaa |Slovakkia |Sloveenia |Soome |Suurbritannia |Taani |Tšehhi |Türgi |Ungari

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rootsi&oldid=6759631"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp