Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal
Rootsi (rootsi keelesSverige, ametliku nimegaRootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riikEuroopasSkandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idasSoomega (587 km ulatuses) ja läänesNorraga (1618 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast on ümbritsetudLäänemerega. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatudTaaniga.
Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänuGolfi hoovusele. Rootsis on valdavaltmandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. KuiLäänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseblähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paiknebpõhjapolaarjoonest põhja pool.
Talvel onkeskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.
Rootsi suuremad saared onOjamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) jaÖland (1347 km²).
Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km²[viide?], mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.[4]
Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakseVänerni järve suubuvatKlarälvenit koosGöta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.
Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad onVänern (pindala 5648 km²),Vättern (1893 km²),Mälaren (1140 km²) jaHjälmaren (484 km²).
Rootsi maastikul domineerivadokasmetsad, lõunaosas kasegametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanudlehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.
Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud.Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb kakarude jailveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidubpõtru,metskitsi,rebaseid jajäneseid.Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast paljurändlinde.
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgasturska jamakrelli, rannikumeres ja mageveekogudeslõhet jahaugi. Ka varem igapäevatoiduks olnudheeringas jaräim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liikimageveekala, osa neist on haruldased.
Rootsi on jagatud 21lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasinooremasse paleoliitikumi.Skandinaavia on mitu korda olnud kaetudmandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks.
Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärelkiviajal (10 000 – 1700 eKr) põlluharijad. Sellele järgnesidpronksiaeg (1700–500 eKr) jarauaaeg (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni1. aastatuhandeni.
Rootsit mainis esimest korda1. sajandil Rooma ajaloolaneTacitus, kes kirjutassuioonide hõimust, kes elasidmerel ning olid tugevad niirelvade kui kalaevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukateleSvealandist, kes elasid peamiseltMälarenijärve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nime (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasidGötalandi alalgötarid. Põhjaosa asustasid hõredaltsaamid,kveenid ja teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega.
1389 ühendatiNorra,Taani ja RootsiKalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningasGustav I Vasa aastal 1521 eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni (vtReformatsioon Rootsis. Gustav I Vasat peetakse Rootsirahvusisaks.
16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigiRzeczpospolitaga.
KuiTaani alistusNapoleoni sõdades, ühendatiKieli lepingugaNorra Rootsiga.Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppesMossi konventsiooniga, mis sundisNorra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.
18. ja19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750–1850. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kuiLääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kuiIda- jaLõuna-Euroopa); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiseltAmeerikast tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suuralkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.
19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesiddemokraatlikel alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutatiEsimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riikdemokratiseeruma.
1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenudEuroopa üks kõrgemaid elustandardeid.
Rootsi jäi neutraalseksEsimeses jaTeises maailmasõjas. 1914. aastal plaanis Venemaa murda väljaNarviki sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti.[6] Neutraalsuse üleTeises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oliSaksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustusSaksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salaja ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.
Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust jaloodusvarasid, tehes võimalikuksmajanduse arenemise, et aidataEuroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osalesMarshalli plaanis, kuid jäi neutraalsekskülma sõja ajal ega olnud ühegi sõjalise liidu liige, kuniVene-Ukraina täiemõõdulise sõjani.
PärastTeist maailmasõda juhtis riiki peamiseltRootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõiheaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi oli jäktuvalt ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastalEuroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikudeuro kasutuselevõtust. PärastVene-Ukraina sõja täiemõõdulise sõja algust hakkas Rootsi oma militaarsest neutraliteedist loobuma ning koos naaberriigiSoomega võeti ette sammud astumaksNATO liikmeks. Kui Soome sai NATO liikmeks juba 4. aprillil 2023, siis tulenevaltTürgi jaUngari esialgsele vastuseisule venis Rootsi alliansi liikmeks saamine pea aasta võrra. Rootsist sai Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige 7. märtsil 2024, olles viimanePõhjamaa riik, mis seda teeb.[7]
Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsamad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra (10,3%), Saksamaa (10,3%),Ameerika Ühendriigid (7,7%), Suurbritannia (7,2%), Taani (6,8%),Soome (6,7%),Holland (5,2%), Belgia (4,4%) ja Prantsusmaa (4,2%)[8]
Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad,nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsamad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa (17,9%), Holland (8,1%), Norra (7,8%), Taani (7,7%), Hiina (6%), Suurbritannia (5,5%), Soome (4,6%), Prantsusmaa (4,3) ja Belgia (4,3%).
Rootsist on võrsunud väga palju tuntudteadlasi jaleiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsisloodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõigeSaksamaalt,Šotimaalt,Hollandist,Prantsusmaalt jaVallooniast sisse rännanudkäsitööliste jakaupmeeste teene. 1739. aastat, mil asutatiKuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles siis algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus.
Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.
Kiiresti kasvab ettevõtete arvbio- jananotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsifarmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel.Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega naguEuroopa Tuumauuringute Keskus (CERN),Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) jaEuroopa Lõunaobservatoorium (ESO).
Rootsis on üldine kohustuslik üheksaklassilinepõhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik kolmeklassilinegümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.
Rootsi osalebBologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine.
Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad onChalmersi Tehnikaülikool jaStockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandadaakadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid onUppsala Ülikool (asutatud 1477) jaLundi Ülikool (asutatud 1666).
UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis
Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri.[9] 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistestPõhjamaadest, endisestJugoslaaviast jaLähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatelsaamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.
Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.
