Ronk on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind. Ta on paigalind. Ronga pesitsusaegset arvukust hinnatakse 4000 – 6000 paarile, talvist arvukust 15 000 – 25 000 isendile.[2]
Üldpikkus 54–67 cm, tiibade siruulatus 115–130 cm, kehakaal 1000–1370 g. Isaslinnud on veidi suuremad ja raskemad. Vanalinnu kogu sulestik on must rohelise või sinivioletse metalliläikega.
Vanimad rõngastatud vabaduses elanud linnud olid 16 ja 20 aastased. Vangistuses on vanimad rongad elanud 24 aastat ja 8 kuud, 26 ja 28 aastat.Londoni Toweris elas üks ronk 44-aastaseks.[3]
Mõlemad vanalinnud ehitavad pesa puu, Eestis valdavalt männi otsa, mujal ka kaljude peale või kunstlikule alusele, näiteks kõrgepingemastile. Kurnas on 4–6 muna, mis on rohekashallid ja tumepruunide laikudega. Muna kaal on keskmiselt 27,4 g. Haudumine vältab 19–21 päeva. Pojad lahkuvad pesast umbes ühe kuu vanustena.
Juudi pärimuse järgi õpetas ronkAadamale, kuidas oma poegaAabelit matta. Seda lugu mainitakse kaKoraanis.
Ronka austatakse Põhja-Ameerika Vaikse ookeani looderanniku indiaanlaste ja Kirde-Aasia põlisrahvaste seas jumalana.Tlingitid jahaidad ning Alaskainuitid peavad ronka loojajumalaks. Mitmete Põhja-Ameerika Loodeosa rahvaste seas on ronktrikster.
Pärast ristiusustamist peetakse ronka Euroopas üldiselt halvaendeliseks linnuks musta sulestiku ja raipesöömise tõttu. Saksamaal peeti ronkasid äraneetute hingedeks.[4]
↑3,03,1U. N. Glutz v. Blotzheim und K. M. Bauer: Handbuch der Vögel Mitteleuropas. Bd. 13, Teil III., AULA-Verlag, Wiesbaden, 1993: lk. 1990ISBN 3-89104-460-7
