Rondeau [ʁɔ̃.do] on üks alates13. sajandist, eriti aga14. ja15. sajandi Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinudfikseeritud vormidest[1][2].
Täielikrondeau koosneb neljast osast. Esimene ja viimane osa on identsed, esimese osa esimene pool kordub refräänireana teise osa teises poolesAB aA ab AB[3]. Kui salme oli rohkem kui üks, toimus kordumine koos refräänidega vahelAB aAab AB aAab AB ... jne.
Adam de la Hallerondeau "Tant con je vivray" onrondeau simple kõige lihtsama riimiskeemigaAB aA ab AB:
Vanimadrondeau'd olid kahe- või kolmerealiste salmidega. Hiljem, eriti 15. sajandil olid nelja-, viie- või isegi kuuerealised salmid tavalised[4]. Kui refrään koosneb kolmest värsireast, on seerondeau tercet, kui neljast reast, siisrondeau quatrain ja kui viiest reast, siisrondeau cinquain. Viimatinimetatu, kokku 21-realine luuletus sai 15. sajandil normiks.Rondeau quatrain'i riimiskeem onABBA ab AB abba ABBA,rondeau cinquain'i omaAABBA aab AAB aabba AABBA.
Näide 15. sajandi rondeau'st värsiskeemigaAABBA aab AABBA aabba AABBA (rondeau cinquain):
15. sajandil hakkasrondeau luulevormina selgelt lahknema muusikavormist. Et vältida pikki refrääne, jäeti luulevormi teises ja neljandas salmis refräänist alles ainult algusrida või selle esimesed sõnad. Tuntud näiteksFrançois Villonirondeau "Mort, j'appelle de ta rigueur"[5] Mõnikord tekitas selline kärpimine omapäraseid tähenduste nihkumisi. Taolisest kärbitud tekstist kujunenud 9-13-realine luulevorm on tänapäeval tuntud nimetuse "rondoo" või "rondell" all[6].
Rondeau muusika puhul oli tavaline, et A- ning a-osade jaoks oli üks meloodia ja b- ning B-osade jaoks teine, mida siis vaheldati vastavalt teksti struktuurile.Rondeau oli fikseeritud vormidest ainus, mida muusikalise vormina kasutati ligi 200 aasta vältel peaaegu muutusteta[3].
Vanimad tuntud mitmehäälsed rondeau'd on kirjutanud 13. sajandi luuletaja ja heliloojaAdam de la Halle. Need on lühikesed ja nende kaheks erinevaks meloodiaks jaotatud muusika järgib kordustega rangelt salmistruktuuri.
14. sajandi luuletajalt ja heliloojaltGuillaume de Machaut'lt on teada alla 30 muusikagarondeau, kuid need moodustavad tema teostest kõige varieeruvama ja uuenduslikuma osa. Tähelepanuväärseks näiteks tema meisterlikkusest muusikalises vormis onrondeau "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus"), kus kaks ülahäält kordavad teineteist täpselt vähikäiguna ümberpööratud kujul, nii et ühe lõpp on teise algus, ning alumises hääles ehk tenoris kordab meloodia teine pool esimest tagurpidi. Palju tema leiutatust jõudis ka 15. sajandi teistesse lauluvormidesse. Võrreldes teiste fikseeritud vormidega olirondeau Machaut' ja järgijate jaoks intiimsema meeleoluga luulevorm ja tekstid ning muusika kannavad sageli teatud sentimentaalset ja igatsevat iseloomu, mis iseloomustas ka hilisemate aegade õukonnakultuuri.
Kuigi 15. sajandil lühendati luulevormirondeau tekste refräänide väljakärpimisega, siis muusikavormirondeau'sse, mida lauldi, jäid refräänid täielikult alles. Esimese salmi muusika koosnes alati kahest osast ja seda korrati kolmandas ja neljandas salmis; teises salmis kordus esimese salmi esimese poole muusika kaks korda.
15. sajandi heliloojaist pärinebBurgundia heliloojateGuillaume Dufay jaGilles Binchois' sulest paljurondeau'sid. Tuntuimad neist on Binchois' "De plus en plus" ja Dufay "Par le regart de vos beaux yeulx". Kolmasrondeau'sid kirjutanud helilooja sellest perioodist,Burgundia hertsogite hiilguse viimastest aastatest, oliHayne van Ghizeghem.[4]
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)