Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Romantism

Allikas: Vikipeedia
Caspar David Friedrich
"Rügeni kriidikaljud"

Romantism onühiskonnas,kunstis jateadusesüldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilisteleideedele jakunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemalduminereaalsusest,individualism javäljamõeldiste eelistamine.

Romantismi põhjustajaks oli aastatel 1789–1799 toimunudPrantsuse revolutsioon ning pettumine uuesvabariiklikus valitsemisvormis.

Romantism tekkiskirjanduses umbes 1795. aastal, muutus kõigis kunstivaldkondades domineerivaks1820.1830. aastatel ning lõppesmuusikas 20. sajandi alguses. On arutletud, kas on olemas ühtset "romantismi ajastut" või "romantilist ajastuvaimu" ning leitud, et tegu on pigem kõnekeelsete väljenditega, mis rõhutavad liigselt ühte mõttesuunda.

Romantikute huviajaloo jarahvaluule vastu pani aluse mitmele uueleteadusharule.

Romantismi on vastandatudrealismile.

Romantismi sotsiaal-poliitilised põhjused

[muuda |muuda lähteteksti]
Francisco Goya
"See on hullem"
Akvatinta sarjast "Los desastres de la guerra"

Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased ning seotud oma aja vabadusliikumisega.

Isiksuse vabastamise javõõrandumise ületamise sooviga on romantikud olnud esimesikapitalismi kriitikuid. Romantikute kapitalismikriitika oli enamasti ühekülgne. Nad nägid ainult kapitalismi varjukülgi ja ei märganud head, mida uue kodanliku korra võit kaasa tõi.

Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises. Näiteks kujutasid endast minevikku vajunudkeskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalsereaktsiooni, näiteksrestauratsiooni, pooldamist.

Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korraldusesüsteemi vastu,poliitilisereaktsiooni vastu.

Kuigi romantismiesteetilised ideaalid olid sageliutoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselttraagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkadeelu vastu ning oli suunatudtulevikku.

Romantism kui kunstistiil

[muuda |muuda lähteteksti]

Romantilist kunsti iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumine tegelikkusest,individualism, ebatavalised tegelased ja sündmustik.

Romantismi perioodid

[muuda |muuda lähteteksti]

Eelromantism

[muuda |muuda lähteteksti]
Inglise luuletajaJames Macpherson

Eelromantism (prantsuse keelespréromantisme) on mõiste, mis hõlmab18. ja19. sajandi algul romantismi ette valmistanudideelis-kirjanduslikke suundumisi: uus loodusetunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse,keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism paljusentimentalismilt. Romantiliseelutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedidJames Thomson,Edward Young,James Macpherson ("Ossiani laulud"), prantslastestJean Jacques Rousseau, samuti saksaTormi ja Tungi kirjanikud, eritiJohann Wolfgang von Goethe oma "Noore Wertheri kannatustega",Johann Gottfried von Herder jt. Mõnikord on terminiga "eelromantism", ka "vararomantika" või "esiromantika" tähistatud nn kõrgromantismile eelnenud perioodi –eesti kirjanduses umbes 1840–1860.

Kõrgromantism

[muuda |muuda lähteteksti]

Hilisromantism

[muuda |muuda lähteteksti]

Romantism kunstis

[muuda |muuda lähteteksti]

Romantism kirjanduses

[muuda |muuda lähteteksti]

Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud18. sajandi eelromantism ja osaliseltsentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuseSaksamaal, mõnetiFriedrich von Schellingifilosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandiEuroopa kirjanduses ja levis kaAmeerikasse. Sellele oli iseloomulikesteetiliste kategooriate jažanrite segunemine,fragmentaarsus,grotesk jairoonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas see ette valmistadarealismi. Romantismi mõju on olnud eriti suurlüürika arengus.Vene kirjanduses avaldus romantism kadekabristide loomingus.Eestis oli romantismil feodalismi- jasaksavastane värving.

Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oliromantiline koolkond, mis eksisteerisSaksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad17981800, kuiJenas tekkis tihe koostöökirjanduskriitikuteFriedrich jaAugust von Schlegeli,Caroline von Schlegeli,luuletajateLudwig Tiecki jaNovalise ningfilosoofideFriedrich von Schellingi jaFriedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirjaAthenæum (1798). Romantiline koolkond astus väljavalgustusajasturatsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loominguliseekstaasi kultuse, sest viimane avavatlooduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikastöö.Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungilõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust,iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajadarmastust,müstilist loodusekultust,taideloomingut,religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalsetkatoliiklikku minevikku. Mõned neist läksid üle katoliku usku, muutusidrestauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnadPrantsusmaal,Poolas,Itaalias,Hispaanias,Taanis jaUSA-s.

Romantism kujutavas kunstis

[muuda |muuda lähteteksti]
William Blake
"Muistsed ajad"

Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast),legendidest,saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu.

Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilideeklektiline taaskasutamine.

Romantism muusikas

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisRomantism (muusika)

Muusikas on romantism umbes 1820–1880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasidharmooniat,orkestratsiooni ja teostevormi. Huvi looduse,rahvuskultuuri,rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmeležanrile uue ilme. Loodimuinasjutulisi ("Undine", "Deemon"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"),lüürilis-psühholoogilisi jafilosoofilisioopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde").Sümfoonilistes javokaalsümfoonilistes suurvormides,lauludes jaklaveripalades said valitsevakslüürika ja psühholoogilisus. Tekkisidvokaal- jainstrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutatiprogrammilisele muusikale, rohkesti viljeldiballaadi,variatsiooni,fantaasiat japarafraasi.Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.

Romantism teatris

[muuda |muuda lähteteksti]

Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 1810–1850. Näitekunstis väljendus romantism peamiseltnäitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks jaintonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsamažesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kuilavastustes hakati rõhutamadekoratsiooni,kostüümi ja massistseenide ajaloolisttõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest jaõiglusest ning astub võitlussereaktsiooniga.

Romantism teaduses

[muuda |muuda lähteteksti]

Teaduses hõlmas romantism teoloogiat, filosoofiat, loodusteadusi ja arstiteadust.

Romantikuid

[muuda |muuda lähteteksti]
Eesti poetessLydia Koidula
William Turner
"Téméraire'i viimane sõit"
Itaalia viiuldaja ja heliloojaNiccolò Paganini
Eugène Delacroix
"Alžeeria naised"
Caspar David Friedrich
"Elu astmed"
Ameerika luuletaja ja novellistEdgar Allan Poe
Vene heliloojaMihhail Glinka

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Romantism maalikunstis
Tsitaadid Vikitsitaatides:Romantism
Muusika
Kirjandus
Kujutav kunst
ja arhitektuur
Kultuur
Lääne kunstiajalugu Euroopas, Ameerikas ning mujal maailmas
Vanaaeg
Keskaeg
Renessanss
17. sajand
18. sajand
Koloniaalstiilid
19. sajand
20. sajand
21. sajand
Seotud artiklid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Romantism&oldid=7084563"
Kategooriad:
Peidetud kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp