 | See artikkelvajabtoimetamist.(September 2007) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Rohevetikad | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Protistid (Protista) võitaimed (Plantae) |
| Hõimkonnad | |
Rohevetiktaimed (Chlorophyta) | |
Rohevetikad on rühmtaimi.
Nad onvetikad, millest on arenenudembrüofüüdid. Rohevetikate hinnanguline liikide arv on 6000 – 10 000.
Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- japruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisiviburitega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui kahulkrakseid. Lihtsaima struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjastallus. Suurus on mõnestmikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini.
Rohevetikate hulgas leidub erakordselt suurte rakkudega organisme:mummvetikas,vullvetikas,Acetabularia.
Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes. Vähesed suudavad elada mullapinnal või selle pindmistes kihtides. Mõned liigid on kohastunud eluks teistel taimedel. Osa üherakulisi rohevetiktaimede liike elabsümbiontidena teistes organismides.
Rohevetikate süstemaatika on aegade jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Ka tänapäeval omab see mõiste mitmetasandilisust ja sellega kaasnevat mitmetähenduslikkust. Kõige laialdasemalt saab rohevetikaid lugeda koos maismaataimedega üheksmonofüleetiliseks rühmaks. Selles kontekstis nimetatakse neidrohelisteks taimedeks.
Kitsamates tähendustes võib rohevetikateks lugeda klorobionte (Chlorobionta), kui neist maha arvata maismaataimed.
Rohevetikad saab liigitada ka kaheks suureksklaadiks: rohevetikadsensu stricto ehkChlorophyceae jamändvetikadsensu lato. See liigitus on vaieldav, kuna kumbki klass ei pruugi olla monofüleetiline.
