Esimesed ringkonnad loodiPreisimaa kuningriigi poolt, kes jagas oma provintsid aastatel 1808/1816 25 ringkonnaks. Nordrhein-Westfaleni ringkonnad on otseselt jätkuks neile, mis loodi aastal 1815. TeisedSaksa keisririigi osastisriigid asutasid sarnaseid üksusi nimegaKreishauptmannschaft (Saksimaal) võiKreis (Baieris jaWürttembergis) (ei tohi segamini ajada tänapäevaseKreisi võiLandkreisiga).Kolmandas Riigis ühtlustas natsi-valitsus nimetust; sellest ajast alates said kõik sellised üksused nimeksRegierungsbezirk.
1. jaanuaril 2000 lõpetasRheinland-Pfalz oma kolm ringkonda Koblenzi, Rheinhessen-Pfalzi ja Trieri. Kolme ringkonnavalitsuse töötajad ja varad anti üle kolmele riigiasutusele, kes vastutasid kogu liidumaa eest, igaüks neist kattis ringkonnavalitsuse endise vastutuse osa.
1. jaanuaril 2004 lõpetasSaksi-Anhalt oma kolm ringkonda Dessau, Halle ja Magdeburgi. Vastutuse katab nüüd liidumaa haldusamet (Landesverwaltungsamt) kolme osakonnaga ringkonnavalitsuste endistes asukohtades.
Alam-Saksi liidumaa loodi aastal 1946 kolme endise vaba riigiBraunschweigi,Oldenburgi jaSchaumburg-Lippe ning endise Preisimaa provintsiHannoveri ühendamisega. Kaks endist riiki muutusid laiendatud volitustega halduspiirkondadeks (Verwaltungsbezirke). Nende kõrvale tekkisid vähemautonoomsed Preisi-stiilis ringkonnad, mis koosnesid endisest Hannoveri provintsist ja tillukesest Schaumburg-Lippest. Need erinevused tasandati 1. jaanuaril 1978, kui neli territoriaalselt ümberkorraldatud ringkonda asendasid kahte laiendatud volitustega halduspiirkonda ja kuut vana ringkonda (Braunschweig ja Oldenburg ning Aurich, Hannover (jäi üldiselt samaks), Hildesheim, Lüneburg (vana), Osnabrück ja Stade). 1. jaanuaril 2005 lõpetas Alam-Saksimaa allesjäänud neli ringkonda (Braunschweig, Hannover, Lüneburg ja Weser-Ems).
Aastal 2005 kavatsesNordrhein-Westfalen lõpetada viis ringkonda ja luua kolm omavalitsuslikku üksust. Vana "Preisi stiilis" ringkond ei omanud omavalitsusorganeid.
1. augustil 2008 korrastasSaksimaa oma kreise ja muutis ringkonna (Regierungsbezirke) nime direktsiooniringkonnaks (Direktionsbezirke). See oli vajalik, kuna üks uutest kreisidest ei mahtunud vana ringkonna piiridesse ja mõned vastutusalad on nüüd kreiside kanda. Direktsiooniringkonnad kannavad siiski nimesid Chemnitz, Dresden ja Leipzig. Direktsiooniringkonna valitsus on liidumaadirektsioon (Landesdirektion) ja selle president on liidumaadirektsiooni president (Präsident der Landesdirektion).
