 | See artikkelvajabtoimetamist.(Oktoober 2019) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis puuduvadviited.(Oktoober 2019) Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
Ringkond (arrondissement, [aʁɔ̃dismɑ̃|]) onPrantsusmaa haldusjaotuse tasand, mis üldiselt vastab alamprefekti kontrollitavale territooriumile. Aastal 2019 oli 101 Prantsusmaadepartemangu jaotatud 332 ringkonnaks (sealhulgas 12 ülemere).
Ringkonna keskust nimetataksealamprefektuuriks. Kui ringkond sisaldab departemanguprefektuuri (keskust), on see prefektuur ringkonna keskus, toimides nii prefektuuri kui ka alamprefektuurina. Ringkonnad jagunevad edasikantoniteks javaldadeks.
Ringkonna haldamine on antud alamprefektile(sous-préfet), kes abistab departemangu prefekti(préfet).
Erinevalt Prantsusmaapiirkondadest, departemangudest ja valdadest ei ole ringkondadelavalikus õigusesjuriidilise isiku staatust. Lisaks ei juhi neid erinevalt teistest haldusjaotustest valitud ametnikud, vaid poliitilised ametnikud,Prantsusmaa presidendi nimetatud ametnikud.
Ringkonnad loodi pärastPrantsuse revolutsiooniLoi du 28pluviôse pooltrevolutsioonikalendri VIII aastal (17. veebruaril 1800). Prantsuse ajaloo teatavatel perioodidel on nad osalenud seadusandlikel valimistel, eritiKolmanda vabariigi ajal. Aastal 1926 keelustas valitsus 106 ringkonda. Ehkki väideti, et eesmärk on saavutada eelarve kokkuhoid, pidasid mõned poliitilised analüütikud tulemusi valimismanipulatsiooniks. Mõned nendest keelustatud ringkondadest taastati aastal 1942.
Enamikus departemangudes on ainult kolm või neli ringkonda. Pariisi jaBelforti departemangudes on ainult üks, samasPas-de-Calais' departemangus on seitse.Mayotte'il ei ole ühtegi.
