Riigiprokuratuur onEesti Prokuratuuri põhiüksus, mida juhibriigi peaprokurör. Riigiprokuratuurile alluvad neliringkonnaprokuratuuri. Riigiprokuratuuri tööpiirkond hõlmab kogu Eestit[1].
Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid.
- tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kõigi astme kohtutes ametialastes, majandusalastes, kaitseväeteenistusalastes, keskkonnavastastes, õigusemõistmisevastastes ning organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudes, mis on piiriülesed või mille puhul esineb suur avalik huvi, samuti inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes kuritegudes, raskemates riigivastastes kuritegudes, prokuröride poolt toime pandud kuritegudes ning teistes riigi peaprokuröri poolt määratud kuritegudes;
- analüüsib, nõustab, koordineerib ja kontrollib ringkonnaprokuratuuride tegevust;
- analüüsib ja üldistab kohtu- ja prokuratuuripraktikat;
- täidab rahvusvahelisest koostööst tulenevaid kohustusi, sh osaleb Eurojusti töös;
- osaleb prokuratuuri tegevust käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning valdkonna eest vastutava ministri määruste ja käskkirjade eelnõude väljatöötamisel;
- osaleb prokuratuuri ja prokuratuuri ülesannetega seotud arengukavade väljatöötamisel;
- korraldab prokuratuuri suhtekorraldustegevust ning teavitab avalikkust prokuratuuri tegevusest;
- korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning ametnike ja töötajate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust;
- korraldab prokuröride konkursikomisjoni asjaajamist;
- koostab prokuratuuri eelarve eelnõu ja tagab eelarvevahendite sihipärase kasutamise;
- korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist;
- täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid[2].
Riigiprokuratuur jaguneb järelevalve ja rahvusvahelise koostöö osakonnaks, süüdistusosakonnaks ja haldusosakonnaks[3]
- 16. märts 1993 – 16. märts 1998,Indrek Meelak, riigiprokurör
- 1998,Alar Kirs, riigiprokuröri kohusetäitja ja riigi peaprokuröri kohusetäitja
- 27. mai 1998[4] – 27. mai 2003,Raivo Sepp, riigi peaprokurör
- 16. juuni 2003[5]–2005,Jüri Pihl, riigi peaprokurör
- 2005–2014,Norman Aas, riigi peaprokurör[6]
- 31. oktoober 2014 – 30. oktoober 2019,Lavly Perling, riigi peaprokurör
- 3. veebruar 2020 –Andres Parmas, riigi peaprokurör
Eesti VabariigiProkuratuur moodustati 18. novembril 1918 vastu võetud määrusega ajutiste kohtute sisseseadmise kohta, millega loodi ka Eesti Vabariigi prokuröri ametikohtKohtuministeeriumi alluvuses.Ajutise Valitsuse otsusel määrati Eesti Vabariigi prokuröriksJaan Teemant, kes oli selles ametis kuni 8. maini 1919.
1920. aasta aprillis kaotati Vabariigi prokuröri amet ja moodustati eraldiKohtupalatiProkuratuur jaRiigikohtuProkuratuur. Riigikohtu prokuratuur oli peamiselt seaduslikkuse kaitsja ja arvamuse avaldaja. Kohtukoja prokuratuuri töö sisuks olisüüdistuse esitamine ja selle toetamine. Riigikohtu prokuratuur esines sisulise prokuratuurina ainult neil kordadel, kuiRiigikohus lahendas sisuliselt mõnda konkreetset kohtuasja.
- Eesti Vabariigi prokurörid 1918–1920
| - Riigikohtu prokurörid 1920–1940
| - Kohtupalati prokurörid 1920–1940
|
Eesti kohtusüsteemi Eesti Vabariigi prokuratuurisüsteem taastatiEesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi1991. aasta27. augusti otsusega «Eesti Vabariigi Prokuratuuri lahutamise kohta NSV Liidu Prokuratuurist» moodustati Eesti Vabariigi Prokuratuur. Aastatel 1991–1993 oli Eesti Vabariigi peaprokurörLeo Urge.
- ↑Prokuratuur (vaadatud 15.01.2016)
- ↑Prokuratuuri põhimäärus § 9. Riigiprokuratuuri ülesanded, RT I, 29.01.2021, 2
- ↑Justiitsministri 19. märtsi 2004. a määruse nr 23 "Prokuratuuri põhimäärus" muutmine, RTL 2004, 158, 2369
- ↑Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine, RT I 1998, 49, 748
- ↑Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine RTL 2003, 71, 1048
- ↑Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine uueks ametiajaks, RTL 2009, 93, 1376
- ↑III. Nimetused, Riigi Teataja, nr. 38, 17 juuni 1919
- ↑III. Nimetused, Riigi Teataja, nr. 58, 27 august 1919
.jpg)