Reservtoide onelektrivarustuspõhiliiniga samade parameetritega varuliini kaudu, mis tagab piisavavõimsuse oluliste elektritarbijate toitmiseks. Põhiliini avarii korral lülitab ümberlülitusseade tarbija ümber varuliinile või muule reservtoiteallikale 0,3–0,8 sekundiga. Reservtoidet võib saada näiteks eraldi liini kaudu energiaettevõtenaabertrafost või ka vastavate parameetritega autonoomsest energiaallikast.
Reservtoitele ümberlülitamine võib olla teostatudkontaktoriga või spetsiaalse reservtoitelülitiga (näiteks CHiNT NZ7). Reserv- ja põhitoiteliini lülitamine peab olema teineteisest eraldatud – selleks kasutatakse ümberlülitusseadmetel ka mehaanilist blokeeringut.
Reservtoite projekteerimisel võetakse arvesse alajaama trafo läbilaskevõimsust, kusjuures reservenergiaallika võimsus ei pea harilikult ületama 50% põhitrafo võimsusest. Niipea kui põhiliinil toide taastub, lülitatakse tarbija kiiresti põhiliinile tagasi.
Automaatne ümberlülitusseade peab lülitama tarbija varuliinile minimaalse aja jooksul ja sõltumata toite kadumise põhjusest. Ümberlülitusseade peab rakenduma ainult üks kord; näiteks kui tarbija poolel onlühis, võiks reservliini korduv lülitamine põhjustada lisarikkeid.
Automaatsel ümberlülitamisel kasutatakse mõõtesignaali allikana pingereleed võifaasikontrolli releed, mis kaitsealustel ahelatel jälgib minimaalpinget. Kui pinge muutub minimaalväärtusest väiksemaks, siis annab relee vastava signaaliümberlülituskontrollerile. Sõltuvalt toitesüsteemi keerukusest võivad reservtoitele ümberlülitamise eeldusena lisanduda ka järgmised tingimused:
Pärast nimetatud tingimuste kontrollimist annab juhtimisautomaatika signaali pealüliti väljalülitamiseks ja sektsioonilüliti sisselülitamiseks. Kuna pealüliti ja sektsioonilüliti on vastastikku mehaaniliselt blokeeritud, siis sektsioonilüliti rakendub alles pärast pealüliti väljalülitamist. Madalpingevõrkudes kasutatakse lihtsamaid lülitamisseadmeid, tänapäeval on levinud elektroonilise juhtimisega moodulid.
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Reservtoide |