Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 264 165. Aastal 2010 oli elanikke 225 221. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 74,2% linna elanikest valged, 6,3% aasilased, 2,9%afroameeriklased ja 1,3%põlisameeriklased.Ladinaameeriklaste osakaal oli 2010. aastal 62,5%.
Linn asub keset kõrbeTruckee jõe orus, 16 kilomeetri kauguselCalifornia osariigi piiristSierra Nevada jalamil. Reno on kuulus mängupõrgute poolest, mille Nevada legaliseeris1931, ja minevikus ka kiirlahutuste poolest – tänapäeval on lahutused lubatud igas osariigis.
Linn tekkis1860. aastatel jõele loodud tasulisesilla teenindamiseks ja on saanud nimekodusõja kindraliJesse Lee Reno järgi.Raudtee-ehitus ning ümbruskonnakulla- jahõbedaleiud tõid kaasa Reno kiire kasvu.1871. aastal sai Renost maakonnakeskus. Linnaõigused sai Reno 16. märtsil1903.1930. aastatel sai Renost populaarne sihtkoht californialaste hulgas ja kuni1950. aastate lõpuni oli Reno USA hasartmängupealinn. Hiljem on linn selle positsiooni kaotanud niiLas Vegase kiire kasvu kui ka Californiaindiaanikasiinode tõttu. Siiski on Reno oma asukoha poolest endiselt populaarne põhjacalifornialaste (San Francisco,Sacramento) seas, samas kui Las Vegase külastajad on tavaliselt lõunacalifornialased (Los Angeles,San Diego) ja kaPhoenixi linnastu elanikud.
Reno on oluline panganduskeskus ja transpordisõlm ning meelitab turiste ka ümbruskonnas asuvate suusakuurortidega. Linnas tegutseb1874. aastal asutatudNevada Ülikool Renos, mis kolis Renosse 1885. aastal. Linnas asuvad Nevada Kunstimuuseum ja automuuseum, kus on üleval muuhulgasElvis Presley1973. aastaCadillac Eldorado. Linnas tegutseb1969. aastal loodud filharmooniaorkester.[3] Renos on toimunud paljude filmide võtted.
Reno sümbol onReno kaar. See rajati esimest korda Virginia tänavale1926. aastal selleks, et reklaamida järgmisel aastal saabuvat Transkontinentaalse maantee näitust. Esialgu oli sellel kiri "Nevada's Transcontinental Highways Exposition" ja näituse toimumise kuupäevad. Pärast näitust otsustas Reno linnanõukogu kaart mitte maha võtta, vaid asendada näitust reklaamiv tekst linna enese tunnuslausega, mille saamiseks kuulutati välja konkurss. Ainsatki vastuvõetavat tunnuslauset ei saadud. Alles teisel konkursil, mille võitjale lubati 100USA dollarit, saadi tunnuslause, mida Reno tänapäevani kasutab: "Maailma kõige suurem väikelinn". Praegune Reno kaar on paigaldatud1987. aastal.
Renos valitseb jahedate talvede ja kuumade suvedega poolkõrbeline kliima.
Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid Renos on mõõdetudjuulis (+42 °C) jaaugustis (+41 °C), kõige madalamad maksimumtemperatuurid ondetsembris (+21 °C) jajaanuaris (+22 °C). Kõige madalamaid temperatuure on täheldatud detsembris, jaanuaris javeebruaris (–27 °C). Miinuskraade võib esineda kõikidel kuudel peale juuli.
Aasta keskmine sademete hulk on 190 mm. Teadaolevalt on kõige vähem sademeid langenud1947 (39,4 mm), kõige rohkem aga1983 (336 mm). Kõige sademerikkam kuu oli1955. aasta detsember, kui sadas 133 mm, ja kõige sademerikkam päev oli21. jaanuar1943, kui sadas 58 mm. Talvel sajab rohkem: kõige märjemad kuud on jaanuar ja veebruar (27 mm), kõige kuivemad juuli (6 mm) ja august (7 mm). Kõige rohkem sajupäevi on veebruaris (keskmiselt 7,0) ja jaanuaris (keskmiselt 6,9), kõige vähem juulis (2,0) ja augustis (2,1).
Lund on täheldatudoktoobristmaini ning kõige rohkem sajab seda veebruaris ja jaanuaris, keskmiselt vastavalt 14 ja 13 cm. Kõige rohkem lumesajupäevi on jaanuaris (4,3) ja veebruaris (3,5). Kõige lumerohkem aasta oli1971, kui lund sadas 162 cm, ja kõige lumerohkem kuu oli1952. aastamärts, kui seda sadas 74 cm.
Aastas paistab päike keskmiselt 3648 tundi, kõige rohkem juulis (425 tundi) jajuunis (393 tundi), kõige vähem detsembris (186 tundi) ja jaanuaris (195 tundi).
