 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid.(Oktoober 2023) Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Rein Rannap (sündinud6. oktoobril1953Tallinnas) on eestihelilooja ja pianist.
Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast. Tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kõlas 1968. aastalGeorge Gershwini „Rhapsody in Blue”.[1] Ta jõudis finaali esimesel vabariiklikul pianistide konkursil 1968. aastal, võitis järgmise konkursi 1973. aastal ning jõudis finaali ka rahvusvahelisel Bachi-nimelisel konkursil Leipzigis 1976. aastal.[2] Ta on andnud klaverikontserte paljudes endiseNõukogude Liidu piirkondades,Euroopa riikides,Austraalias jaAmeerika Ühendriikides.
1987. aastal põgenes Rannap Nõukogude LiidustItaalia kontserdireisi ajal. Algul elas ta Itaalias, seejärel Ameerika Ühendriikides. Hiljem on Rannap öelnud, et poleks lahkunud, kui oleks NSV Liidu lagunemist ja Eesti iseseisvumist ette teadnud.[3]
Ta on olnud mitme eesti helilooja, sealhulgasArvo Pärdi,Jaan Räätsa,Raimo Kangro klaveriteoste esmaesitaja.
Aastatel 1997–2010 korraldas Rannap Eestis ulatuslikke kontserdisarju (mõni neist koosnes koguni 30 kontserdist). Tema esinejanimi oli Klaveripoeg ja kaubamärk “Klaver tuleb külla” – selle raames andis ta oma isiklikul kontsertklaveril kontserte Eestimaakirikutes.
Ta on esinenud kontsertidega Saksamaal, Venemaal, Jaapanis ja mujal, eriti menukaks osutusid aga kontserdireisid Hiina suuremates linnades 2014. ja 2017. aastal.
Popmuusikuna on Rannap tuntud kui ansambliRuja asutaja ja juht. Esimest korda oli Ruja laval 1971. aasta sügisel. Esimesed Ruja lood, mis sama aasta 22. oktoobrilEesti Raadio stuudios salvestati, olid Rannapi loodud "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi". 1972. aasta mais esines ansambel Vanemuise kontserdisaalisJüri Lina korraldatud "Popsalongis", 1974. aastal kaEstonia kontserdisaalis. Okupatsioonivõimude arvates sobimatult läbi viidud kontsertide tõttu sai Ruja 1970. aastatel kaks esinemiskeeldu.
Ansambli Ruja juhtliikmena ja heliloojana tegutses Rannap aastatel 1971–1975 ja 1981–1982. Ruja esituses on välja antud mitu heliplaati peamiselt Rannapi loodud pop- ja rokklugudega. Rein Rannap on öelnud: "Popmuusika oli midagi kõrvalist ja ajutist, aga 50 aastat hiljem tuleb tõele näkku vaadata ja endale aru anda, et vanuses 17–29 loodud laulud on just need, mille järgi inimesed mind tunnevad."[4]
Rannapi isikupärane muusikaline käekiri on välja kujunenud juba varakult. Tema muusikat iseloomustab heakõlalisus ja meloodilisus. Suuremate mõjutustena on ta ise nimetanud rokki, varajast muusikat, rahvamuusikat, hiljem ka elektroonilist seisundimuusikat (ambient) ja ameerika minimalismi.[2]
Rannapi loomingut iseloomustab improvisatsioonilisus. Juba 1968. aastal ehk seitsmenda klassi koolipoisina esines ta oma triogaTallinna džässifestivalil. Sestpeale on improvisatsioonid jäänud tema loomingu iseloomulikuks osaks. Nendega on ta hiilanud ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel ning andnud terviklikke soolokontserte, neid on jäädvustatud heliplaatidele. Tema nn vabad improvisatsioonid on kordumatult omapärases stiilis ega mahu rangelt ühtegi žanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rokk, eesti rahvamuusika,new age ja džäss.[5]
Rein Rannap on kirjutanud kakammermuusikat,džässmuusikat,filmimuusikat, rahvalikku muusikat, lastelaule, muusikat estraadietendustele ja kuuldemängudele.
Kaaluka osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta enda loomingut esitanud rokkansamblit:Ruja (1971–1975 ja 1981–1982),Noor Eesti (1977–1978) jaHõim (1979–1981). Rein Rannap on kirjutanud laule nii oma ansamblitele kui ka teistele solistidele, aktiivsem periood oli aastatel 1971–1983. Neid on esitanud näiteksTõnis Mägi,Ivo Linna,Heidy Tamme,Marju Kuut,Maarja-Liis Ilus jpt. Tema laule (ja katkend kantaadist “Ilus maa”) on ette kantud ka üldlaulupidudel.[2]
1971. ja 1973. aastal võitis Rannapi lauludTippmeloodia lauluvõistluse ("Sa tule nüüd", "Mis küll saab") ning 1974. ja 1975. aastal Eesti Raadio aastalõpu lauluvõistluse ("Keegi tulla võib", "Sinu hääl").
Rannapi loodud poplauludest on tuntumad "Suudlus läbi jäätunud klaasi", "Vana vaksal", "Raagus sõnad", "Nii vaikseks kõik on jäänud", "Ühes väikses Eesti linnas", "Eesti muld ja Eesti süda", "Must lind", "Rahu", "Kel on laulud laulda" jt.
| Aasta | Album |
|---|---|
| 1978 | "Rein Rannap - Johann Sebastian Bach", Мелодия |
| 1982 | "Improvisatsioonid", Мелодия |
| 1986 | "Solo Improvisations", Мелодия |
| 1989 | "Kiri sinises ümbrikus", Мелодия |
| 2004 | "Tantsib klaveril", Klaveripoeg |
| 2006 | "Läbi jäätund klaasi", koosMaarja-Liis Ilusaga |
| 2007 | "Klaver tuleb külla" |
| 2009 | "Ilus maa", koosKosmikutega, Klaveripoeg |
| 2016 | "Keelatud! Ruja varased laulud", Klaveripoeg |
| 2018 | "Tagasirändur", koosOtt Leplandiga, Full House Agency |
| 2020 | "Ikka ja alati. Ever & Forever", Klaveripoeg |
| Aasta | Kogumik |
|---|---|
| 2002 | "Varajased laulud". 4 CD-d, hyper.records |
| 2018 | Eesti Kullafond. "58 parimat lugu", Hitivabrik |
| 2023 | "Anima POP – Music From Estonian Animations 1965-1986", Raadio Kohila Records |
Ta on muusiku ja muusikapedagoogiHeino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitikuInes Rannapi poeg. Tema onu oli lastekirjanikJaan Rannap.
Kaur ja Pärt on Rein Rannapi pojad esimesest abielust. Abielust lauljaKatre Kõivaga on tal poegIkevald Rannap (esinejanimega Ike Rann).[8] Rannapi praegune elukaaslane on Eve Aus.[9]
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Rein Rannap |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Rein Rannap |
| Hooajad | |
|---|---|
| Finalistid 2007 | |
| Finalistid 2008 | |
| Finalistid 2009 | |
| Finalistid 2011 | |
| Finalistid 2012 | |
| Finalistid 2015 | |
| Finalistid 2018 | |
| Finalistid 2021 | |
| Finalistid 2023 | |
| Kohtunikud |
|
| Saatejuhid |
|