 | See artikkelvajabtoimetamist.(Veebruar 2021) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis puuduvadviited.(Veebruar 2021) Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
| Rauris | |
|---|---|
 | |
 | |
Pindala: 233 km² | |
| Elanikke: 3044(1.01.2018)[1] | |
| Koordinaadid:47° 14′ N,13° 0′ E | |
 Paiknemine Zell am See ringkonnas | |
  |
Rauris on alev ja vald(Marktgemeinde)AustriaSalzburgi liidumaaZell am See ringkonnas.
Alev asub Rauriser Ache jõe ääresSonnblicki rühma jalamilKõrg-Tauerni rahvuspargi südames. Rauris on pindalalt suurim omavalitsusüksus Salzburgi liidumaal.
Bucheben, Fröstlberg, Grub, Hundsdorf, Marktrevier, Rauris, Seidlwinkl, Unterland, Vorstanddorf, Vorstandrevier, Wörth ja Wörtherberg on linna osad.
Raurise org on üks väiksemaid orgusid Tauernis, mis on alaliselt asustatud. Arheoloogilised leiud näitavad, et iidsed inimesed kasutasid neid kurusid Rauriser Tauerni (Hochtor) juures. Maschlalmilt leiti kullatud kaelavõru, mis pärinebLa Tène ajast u. 400. aastal eKr. Raurise keskusest leiti kuus hõbemünti, millest kolmel on kujutatud MakedooniaPhilippos II pead, kes valitsesBalkanil aastatel 360–336 eKr.
Veel on leitud Rooma aegadest pärit väike Heraklese kuju, pronksmõõk 1300. aastast eKr, vanem kuiRamses II ajast (u. 1200. aastal eKr) avastatud skarabeus.
Org asustati kõigepealt lõunas. See algas Schwaigeni asutamisega 12. sajandil. Raurise praegune koht oli varem nimetatud Gaisbachi järgi. Esimest korda mainiti seda 1120. aastal. Nime "Rurise" on esmamainitud 1122. aastal, kui Freisingi piiskop Heinrich andis oma vennale Peilsteini krahv Friedrichile üle kaks hoovi, ja see tähistas kogu orgu.
1230. aastaks oli Wörth oluline puhkekoht inimestele ja veokitele, kes läksid lõunasse üle Tauerni (Seidlwinkl) kaevanduspiirkonda (Hüttwinkl).
Seidlwinkli org oli idavärav Tauernisse (Hochtor), selle eeliseks oli see, et see võis olla kauem lahti. Oru tähtsus viis algse Rauriser Tauernhausi ehitamiseni, mis andis mööduvatele kaupmeestele peavarju ja soojust. Täpselt nagu teistes orgudes olemasolevad kurumajad. Rauriser Tauernhaus sai õiguse müüa jooke 1491. aastal.
1203. aastal ehitas õnnis Einödi Chrysant püha Miikaeli auks kabeli. 1339. aastal taotleti kiriku rekonstrueerimist ja see viidi lõpule kõigest 15 aastaga. Dokumentidest 1411. aastast avastati, et kirikut ehitati veel kord ümber. Kuid Rauris on pühitsetud ja iseseisev kihelkond olnud alles 1858. aastast. Raurise kihelkonnakirikut nimetatakse Püha Martini ja Püha Jaakobi kirikuks.
Kullakaevandamise kaudu sai org kokkuhoidlikkust ja rikkust. Aastatel 1377–1802 oli Raurises iseseisev maa- ja mäekohus. Kaevandamine saavutas haripunkti 15.-16. sajandil. Kaevandustööliste majad annavad selle aja jõukusest siiani tunnistust kaarväravate ja erkeritega. 1500. aastaks oli orus rohkem kui 3000 elanikku.
KullatöösturIgnaz Rojacher, kes elas 19. sajandil, ehitas 1886. aastalSonnblickile (3105 m) ilmajaama, esimese ülemaailmse ja siis kõige kõrgema asukohaga meteoroloogiliste vaatluste jaama.
Köistee, mis varustas ilmajaama Sonnblickil, valmis 1954. aastal. Seni tuli kõik vajalik orust tippu kanda.
Pärast seda, kui kullakaevandamine 20. sajandi alguses Raurisertalis peaaegu täielikult lõppes, üritati tööstust taaselustada.
Raurise kogukonnas peetud kõneluste alguses lükati ettepanekud tööstuse taastamiseks tagasi kartuses, et see võib kahjustada keskkonda ja piirkonna turismi väljavaateid.
1478. aastal kasutati esimest korda Raurise kohta nimetust "alev" (Markt). Seda kinnitas 1884. aastal keiser Franz Josef ja seda kinnitati uuesti 1928. aastal.
1732. aastal pidi 166 protestanti Raurisertalist väljasaatmise käigus lahkuma.
Rauris on populaarne turismisihtkoht, mille majutuskohtades veedavad turistid igal aastal kokku üle 420 000 öö.
Raurise keskusest jalutuskäigu kaugusel asubsuusakuurort, kus on kuni 32 km suusaradu ja kümme tõstukit, sealhulgas kaks gondel- ja tooltõstukit.