Raul Vaiksoo (sündinud3. märtsil1955Haapsalus) on eesti arhitekt.^[1]

Raul Vaiksoo on õppinud aastatel 1962–1970Haapsalu 8-klassilises Koolis ja 1970–1973Nõo Keskkoolis. Aastatel 1973–1974 õppis taTartu Riiklikus Ülikoolisgeoloogiat.^[1] Õpingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse tõttu varjama ja kui ta lõpuks arreteeriti.^[2] Aastatel 1978–1983 õppis Raul VaiksooEesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetascum laude.^[1]

Aastatel 1973–1978 tegutses Raul Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli taPärnu Linna Dekoorateljee kunstnik, aastatel 1980–1982Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehituskateedri laborant ja aastatel 1982–1989 arhitekt-grupijuhtKultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis (KRPI). Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koosKrista Areniga. 2005. aastast on ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.^[1][3]

2024. aasta seisuga õpetab ta kaTallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.^[4]

Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid ToompealKomandandimajas (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).^[1]

Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone onGjumri (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskusArmeenias, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril1988. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.^[5]

2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramuLoobu lähedal Eesti parimaks puitehitiseks.^[6] Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa AigroKeila-Joal pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenudVeneetsia biennaalil.^[1]

2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.^[7][8]

Ta oli 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "Hüvasti, NSVL" (režissöörLauri Randla) konsultant.

Alates 2021. aastast on ta koosAnu Saagimi jaMart Juurega olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelaneETV saatesarjas "Kodukäijad".^[9]

2022. aastal valmis temast tehtud portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets)

• "Aja lugu". Tallinn:TEA Kirjastus, 2011
• "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed"). Tallinn:Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2011
• "101 Eesti monumenti" (sari "101 Eesti..."). Tallinn:Varrak, 2018

• Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn
• Rakvere kino 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa
• Sepo Seemani stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa
• Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent)
• Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 –Komandandimaja, Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent)
• Hardi Volmeri stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa
• Rakvere kino 2008 – Rakvere, Vabriku 4
• VillaRocca al Mares 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent)
• Rakvere Teatri väike maja 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia)
• Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa
• Rakvere Rahvamaja 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa
• Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent)
• Seto galeriiHal'as Kunn 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa
• Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 –Koordi mõis, Järvamaa
• Rakvere Teater 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud)
• Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 –Brüssel, Rue Guimard 11/13
• Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn
• Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu
• Linnateatri Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn
• Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 –Kuressaare linnus, Saaremaa
• NOKU klubi 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn
• Kuressaare Linnateater 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa
• Eesti Vabaõhumuuseumi väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn
• Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn
• Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn
• Eesti Tööstuspank 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn
• Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 –Niguliste kirik, Harju tänav, Tallinn
• Paide kõlakoda Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa
• Leninakani (Gjumri) kultuurikeskusArmeenias 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia
• Märt Mikkovi villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa^[1]

• 2010 –Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (arhitektuuripreemia – Villa Rocca al Mares – harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu, kus loodus ja arhitektuur on keerulisse, ent harmoonilisse suhtesse seatud)
• 2012 – Harjumaa aasta tegu (Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole aktsiooni "Sajandi 100 võttepaika" läbiviimise eest)^[10]
• 2015 –Kaarel Saha preemia
• 2017 –Valgetähe IV klassi teenetemärk^[11]

Tema vanem vend onRain Vaiksoo. Tema tütar esimesest abielust on laulja ja muusikalinäitlejaNele-Liis Vaiksoo.^[7] Tema poeg teisest abielust on lavastaja ja koreograafRaul Markus Vaiksoo.^[12]

Raul Vaiksoo valdab eesti, vene, inglise ja saksa keelt.^[1]

Huvistastronoomia japäikesevarjutuste vastu on ta reisinud-matkanud näiteks VenemaalValge mere ääres (1990), AustriasLinzis (1999), TürgisGöremes (2006), MongooliasGobi kõrbes (2008), Hiinas Wuzhenis (2009), TaanisFääri saartel (2015), IndoneesiasSumatral (2016), USA-s Nashville'is (2017), TšiilisAtacamas (2019), Austraalias (2023) ja Mehhikos (2024).^[13]

Ta on põdenudkõrivähki.^[14]

• Raul Vaiksoo ja tema loomingu näited Eesti Arhitektide Liidu kodulehel
• Teet Reier"Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi" Äripäev, 1. aprill 2009; Ehitusuudised.ee, 31. märts 2009
• Kadri Paas."Särtsakas arhitektuuribüroo lugupeetud inimestele" Äripäev, 5. mai 2010
• Margit Mutso"Pealelend: Raul Vaiksoo" Sirp, 22. juuli 2011 (intervjuu)
• "Raul Vaiksoo – rändur ajas" Eesti Ekspress, 20. juuni 2011
• Tiit Pruuli.Raul Vaiksoo eriline maailm GO Reisiajakiri, 5. märts 2015
• ETV saade "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo" ERR Arhiiv, 4. mai 2018
• ETV dokumentaalfilm/portreesaade "Pätt või pühak: Raul Vaiksoo" ERR Arhiiv, 23. veebruar 2022
• Jaanus Kulli.Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“ Õhtuleht.ee, 21. september 2024

• Eesti arhitektid
• Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased
• Eesti Kunstiakadeemia vilistlased
• Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid
• Sündinud 1955

• CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana