Rassism on mõtteviis võiideoloogia, mille järgi erinevusedinimeste iseloomus ja võimetes on otseses sõltuvuses nenderassist. Rassismile on iseloomulik püüd määratleda inimeste õigusi ja rolli ühiskonnas eelkõige rassiliste, aga karahvuslike ja etniliste tunnuste, sh nahavärvi ja päritolu alusel.Rassismiks nimetatakse ka sellisele mõtteviisile rajanevatpoliitikat: näiteksapartheidirežiim võirassiline segregatsioon.Rassiteooriad on liigitanud inimesi vastavalt nende rassilistele tunnustele "kõrgemateks" ja "madalamateks", ning õigustanud ja põhjendanud sellega teiste rasside hävitamist või nende eluviisi muutmist.
Rassistlike arusaamade ning ebavõrdsuse kujunemisel on olulist rolli mänginudkolonialism. NäiteksAafrikas kujundas pikk koloniaalajalugu peale ühiskondade majandusliku laastamise välja ka poliitilised rassilise ebavõrdsuse süsteemid, millest tuntuim on 1995 lõppenud apartheidLõuna-Aafrika Vabariigis.Ameerika Ühendriikides, kus ametlik segregatsioonipoliitika lõppes 1960. aastatel, väljenduvad rassism, eelarvamused ja rassilinediskrimineerimine tänapäeval muuhulgasafroameeriklaste ebaproportsionaalselt kõrges arreteerimiste, kohtu alla andmiste ja vangistamise, vaesuse ja sellega seotud terviseprobleemide protsendis, mis osutabinstitutsionaalsele ehk süstemaatilisele rassismile.[1]
- ↑Aet Annist ja Eeva Kesküla 2017. Ebavõrdsused. A. Annist ja M. Kaaristo (toim.) Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 262-263
