2021. aastal olid Rakvere linnaeelarve tulud 23,8 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere linnEestiomavalitsuste seas suuruselt 13. kohal. Rakvere linnanetovõlakoormus on 6,4 miljonit eurot, mis moodustab 26,9% linna tuludest. Netovõlakoormuse osakaalult ollakse omavalitsusüksuste seas keskmike seas (51. kohal).[6]
Tihedalt hoonestatudSüdalinn paiknebCarl Robert Jakobsoni,Tallinna,Võidu jaTuleviku tänava vahel. See on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor,politseiosakond jabussijaam, samuti 2004. aastal valminud moodne Rakvere keskväljak (ametlik nimiTuru plats). Alates 2015. aastast asub kaRakvere linnavalitsus Turu platsi ääres aadressilLai tänav 20. Linnavalitsuse kõrval asuvParkali tänav on alates 2018. aastast mõeldud vaid jalakäijatele; see ühendab vanalinna südalinnaga.
Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma tunnuslause ja logo.
Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valgettarvast punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimest – Tarvanpää. Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele.
Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö: reklaamibüroo Korpus tellisEMOR-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist.
Rakvere elanikest moodustavad pensionärid 23,9%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsusüksuste seas 57. kohal. Eelnevast tulenevalt on Rakveres Eesti keskmisest väiksem pensioniealiste isikute osakaal.[15]
Vaade linnale linnuse kohalt (veebruar 2022)
Rakveres onpuudega isikute osakaal Eesti omavalitsusüksuste üks madalamaid. 8,8% Rakvere elanikest ondiagnoositud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 9,3% elanikest). Rakvere elanikel on kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (40% juhtudest).[16]
Rakvere linna elanikest palgatöötajate keskminebrutopalk kuus oli 2022. aastal 1451 eurot ehk 10% väiksem kui Eesti keskmine brutopalk. Selle näitajaga ollakse omavalitsusüksuste seas 28. kohal.Lääne-Virumaa omavalitsustest on vaidKadrina valla elanike keskmine brutopalk kõrgem kui Rakvere linnas.[21]
Pea iga viies (18%) Rakverre registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb hulgi- ja jaekaubanduse või mootorsõidukite remondi tegevusalal. Ehituse valdkonnas tegutseb 17% ettevõtetest. Kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas tegutseb 11% ettevõtetest. Muudest valdkondades tegutseb igasühes alla 10% ettevõtetest. Linna registreeritud ettevõtete tegevusaladest on linna suurim tööandja töötlev tööstus, millele järgneb hulgi- ja jaekaubanduse valdkond.
Rakvere (koos Roodevälja ja Näpi) töötleva tööstuse 29 ettevõtte (10 ja enam töötajat) toodangu müük oli 2023. aastal umbes 300 miljonit eurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus):
Rakveres asuvRakvere linnastaadion on tänapäevanestaadion, mille kõrval paiknebspordihall, mis avamise ajal 20. mail 2004 oli Eesti suuruselt teine. Staadioni kõrval asub veel kergejõustikumaneež ja osalise katusega pealtvaatajate tribüün. Spordihallis on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte.
Linna lõunaosas asuvasPalermo metsas on avatud tervisespordirada, kus talvel on ka suusarajad.
Edukaim korvpalliklubi on Eesti-Läti korvpalli ühisliigas mängivBC Rakvere Tarvas, edukaim võrkpalliklubi on meeste esiliigas osalev MTÜ Rakvere Võrkpalliklubi ning edukaim jalgpalliklubi on Eesti klubijalgpalliesiliigas mänginudRakvere JK Tarvas. Rakvere kergejõustikuklubi ViKe kasvandikud on edukalt esinenud mitmesugustel võistlustel.
Toimuvad rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis. Alates 2010. aastast toimuvad märtsis-aprillis laste ja noortevanamuusikaansambleid koondav festivalFiori musicali jaajaloolise tantsu minifestivalRakvere Renessanss, kus on esinenud tantsuansamblid Eestist ja ka piiri tagant ning kus lisaks kontserdile on toimunud ka meistriklassid ja töötoad.
Eestifunktsionalistliku kooliarhitektuuri jaarhitektAlar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid on Rakvere ühisümnaasiumi hoone. Selle kõrval asub sama arhitekti projekteeritudRakvere Pauluse kirik, mis on ringi projekteerimisel Arvo Pärdi muusikamajaks.
Taani kuninga vasallid asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati Rakvere Vallimäele kaRakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas.Läti Henriku kroonikas mainitakse Tarvanpea asulat esimest korda 1226. aastal. 1252. aastal nimetati Taani vägede uut tugikohta ehklinnust Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).
1267. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni (vanavene keelesRakovor) ning rüüstasid põhjalikult piirkonda. Kindlust aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üleNarva jõe ning läksRakvere alla.
Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela ja lääne poolt ümbritsenudRakvere mõisa ja ida pooltRakvere kirikumõisa valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe jakiriku vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai.
Vene-Liivi sõjas (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai RakvereMoskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnasfrantsisklastePüha Mihklikatoliku kiriku mungaklooster,Rakvere Mihkli kirik,gildimaja ja mõned kodanike kivimajad.
JärgnenudLiivimaa sõjas (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnudmõisamehed, Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal piirast Rootsi väed uuestilinnustPontus De la Gardie juhtimisel ning olid seekord edukad. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitudPljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusse.
Põhjasõja ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumiselViru-Nigula kihelkonda taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinna. 5. septembril ületasid Vene väedKunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati Vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad (kalmõkid jt) suundusid rüüstama ümberkaudseidHaljala,Kadrina,Rakvere,Viru-Jaagupi jaSimuna kihelkondi. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgadJärvamaale.
↑Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
