Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Python (programmeerimiskeel)

Allikas: Vikipeedia
Python
Faililaiend.py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd
Paradigmafunktsionaalne,imperatiivne,reflektiivne,objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg20. veebruar 1991
LoojaGuido van Rossum
ArendajaPython Software Foundation
Viimane väljalase3.14.3 (3.02.2026) Muuda Vikiandmetes
Tüüpiminedünaamiline,tugev,pardi
ImplementatsioonidCPython,IronPython,Jython,Python for S60,PyPy,Unladen Swallow
DialektidStackless Python,RPython
Mõjutatud keeltestABC,ALGOL 68,C,Haskell,Icon,Lisp,Modula-3,Perl,Java
Mõjutanud keeliBoo,Cobra,D,Dao,Falcon,Groovy,Nimrod,Ruby
OSmitmeplatvormne
LitsentsPython Software Foundation License
Veebilehtwww.python.org

Python onüldotstarbelineinterpreteeritavprogrammeerimiskeel, mida algselt arendatiskriptimiskeeleks.

Python võimaldab mitutprogrammeerimisstiili, näiteksobjektorienteeritud,protseduraalset võifunktsionaalset programmeerimist.

Pythonit peetakse üsna lihtsaks ja lihtsasti õpitavaks keeleks ja just sellest on soovitatud programmeerimise õppimisel alustada.[1]

Python sisaldab selliste programmeerimiskeelte naguC++,Java,Modula-3 jaScheme tunnuseid.[2]

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Pythoni töötas1990. aastate algusesHollandisStichting Mathematisch Centrumis väljaGuido van Rossum. Python on keeleABC[3] järglane. ABC omakorda on inspireeritudSETL-ist.[4] 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendusmeeskond ettevõtteBeOpen PythonLabs, mis sama aasta oktoobris ühines firmagaDigital Creations (hiljem tuntud kuiZope Corporation).2001. aastal loodi mittetulundusühingPython Software Foundation[5], mis on Pythoniautoriõiguse omanik, ühingu sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on saanud nime briti komöödiagrupiMonty Python järgi.[6] Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid onavatud lähtekoodiga. Enamik väljalaskeist, kuigi mitte kõik, ühildub kaGPL-litsentsiga. Pythoniinterpretaatorit jateeke levitataksetasuta tarkvarana.

Tehniline info

[muuda |muuda lähteteksti]

Python on dünaamilisteandmetüüpidega keel, kus programmeerijal ei ole tarvis määratamuutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on samas veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine jaoptimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle omaduse poolest sarnaneb PythonJavaga, kuna ka Pythoniprogrammid kompileeritakse enamastibaitkoodiks, kuigi Pythoni puhul on see protsess läbipaistev. Siiski on Pythoni programmidmasinkoodi kompileeritud programmidest (C,C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas pole tänapäevaarvutite kiiruse juures seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.

Võrdlus teiste keeltega

[muuda |muuda lähteteksti]
Python 2.x süntaksi näide

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest, samas on keeles olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keelprototüüpimiseks: tihti luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles, misjärel teostatakse see mõnes kiiremaskõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-is. Võrreldes teiste programmeerimiskeeltega kulutab Pythonis programmeeritu rohkem kui 70 korda rohkem aega ja energiat ning vajab 2,4 korda rohkem mälu kuiC-s programmeeritu.[7]Pythoni keeles on nimekirjageneraatorid kõige võimsamate tööriistade hulgas. Nende kasutamise kaudu on võimalik läbi viia mitmesuguste andmetega töötamise protsess. Selliseid konstruktsioone kasutatakse sageli siis, kui on vaja töötada loenditega. See hõlmab mitte ainult nende loomise protsessi, vaid ka edasist muutmist.[8]

Võtmesõnade loetelu

[muuda |muuda lähteteksti]

Järgnevalt on esitatud Pythoni programmikeeles kasutatavadvõtmesõnad:[9]

  • and,not,or
  • as,assert
  • bool,int,is,str
  • builtins
  • class,continue
  • def,lambda,return
  • del
  • except
  • from,import
  • if,elif,else:
  • for,in,range
  • global
  • pass
  • type,tuple
  • try,raise,finally
  • while,break,with
  • yield

Muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest:

  • exec,print
  • False,True
  • match,case
  • None,nonlocal

Võtmesõnu ei tohi kasutadamuutujate nimedena.

Hello world

[muuda |muuda lähteteksti]

Klassikalineprint("Hello world") programm Pythonis:

  • Python 2.x:
print"Hello, world!"
  • Python 3.x:
print('Tere, maailm!')

Kommentaarid

[muuda |muuda lähteteksti]

Kommentaarid ehk see tekst, mida programmi täitmisel ei loeta, eraldatakse täitmisele minevast programmiosast märgiga#.

# See tekst on Pythoni programmi kommentaar

Mitmerealiste kommentaaride lihtsaks koostamiseks ja lähtekoodi dokumenteerimiseks on võetud tavakssõned, mida interpreteerija programmi täitmiselt tegelikult ei väldi.[10]

Faktoriaal

[muuda |muuda lähteteksti]

Siin on neli lihtsat viisi, kuidas kirjutada faktoriaali arvutamist Pythonis, koos näitega 5! = 120.

Faktoriaalwhile tsükligatitle

[muuda |muuda lähteteksti]
nbr=5# arv, mille faktoriaali soovime leidatulemus=1# alustame tulemusega 1indMul=1# loendurwhileindMul<=nbr:tulemus*=indMul# tulemus = tulemus * indMul # korrutame tulemuse loendurigaindMul+=1# indMul  = indMul  + 1      # suurendame loenduritprint(tulemus)# väljund: 120

Faktoriaalfor tsükligatitle

[muuda |muuda lähteteksti]
nbr=5# arv, mille faktoriaali soovime leidatulemus=1# alustame tulemusega 1forindMulinrange(1,nbr+1):tulemus*=indMul# korrutame tulemuse iga tsükli väärtusegaprint(tulemus)# väljund: 120

Faktoriaaldef rekursiivselt

[muuda |muuda lähteteksti]
deffaktoriaal(nbr)->int:# defineerime funktsiooni nimega 'faktoriaal'# baasjuht: 0! ja 1! on 1return1ifnbr<=1elsenbr*faktoriaal(nbr-1)# rekursiivne kutsungprint(faktoriaal(5))# väljund: 120

Faktoriaal kasutadesmath moodulit

[muuda |muuda lähteteksti]
importmath# impordime matemaatikamoodulinbr=5# arv, mille faktoriaali soovime leidaprint(math.factorial(nbr))# kasutame valmis funktsiooni faktoriaali leidmiseks

Kõik need viisid annavad sama tulemuse: 5! = 120

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. Wainewright 2016.
  2. Downey, Elkner ja Meyers 2016.
  3. "History and License".PSF (inglise). 2001. Vaadatud 06.09.2025.
  4. van Rossum, Guido (29.08.2000)."SETL (was: Lukewarm about range literals)"(email).Python-Dev (inglise). Vaadatud 06.09.2025.
  5. "Python Software Foundation".PSF (inglise). Beaverton. 2025. Vaadatud 06.09.2025.
  6. "Why is it called Python?".General Python FAQ (inglise). 2025. Vaadatud 06.09.2025.
  7. Pereira, Rui; et al. (23.10.2017)."Energy efficiency across programming languages: how do energy, time, and memory relate?"(PDF).Universidade do Minho (inglise). Vancouver: SLE’17 Software Language Engineering. Lk 256-267.DOI:10.1145/3136014.3136031. Vaadatud 06.09.2025.
  8. Programmer, Buggy (13.07.2021)."Генераторы списков в Python для начинающих"[Loendite genereerimine Pythonis algajatele].pythonist.ru (vene). Tõlkinud Sk, Sofi. Vaadatud 06.09.2025cit. via freecodecamp.org: List Comprehension in Python Explained for Beginners.
  9. "The Python Language Reference" (inglise). 2025. Vaadatud 05.09.2025.
  10. van Rossum, Guido; Warsaw, Barry; Coghlan, Alyssa (05.07.2001)."PEP8 stiilijuhend" (inglise). Vaadatud 05.09.2025.

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Python (programmeerimiskeel)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Python_(programmeerimiskeel)&oldid=7046409"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp