Arvuteoorias nimetataksePythagorase kolmikuks ehkPythagorase arvukolmikuks kolme erinevapositiivse täisarvu komplekti, mille puhul kahe väiksema arvuruutudesummavõrdub suurima arvu ruuduga. Arve, mis moodustavad Pythagorase kolmiku, nimetataksePythagorase arvudeks.
annavad mis tahes positiivsete täisarvude korral Pythagorase kolmiku. See kolmik on primitiivne parajasti siis, kui ja onühisteguriteta arvud ega ole mõlemadpaaritud.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud.Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
Vana-Egiptusest on Pythagorase kolmikute sõnaselge mainimine teada ainult üheltdemootilises kirjaspapüüruselt 3. sajandist eKr,[2] siiski arutati iseäranis kolmikute ja kasutamist seoses mõnede püramiidide kaldenurkadega umbes kaks tuhat aastat enne mainitud papüürust.[3]
↑Georges Ifrah.The Universal History of Computing. From Prehistory to the Invention of the Computer, lk 151}}
↑Corinna Rossi.Mathematics and Architecture in Ancient Egypt, Cambridge UP 2003, lk 217. Ta tsiteerib artiklit: Richard Parker.Demotic Mathematical Papyri, Brown University Press 1972, lk 3–4, 35–40.
↑Rossi, samas, lk 219.Chephreni püramiidi puhul kaldenurgaga 53° oleks võimalik kolmiku kasutamine,Punase püramiidi puhul kaldenurgaga 53° kolmiku kasutamine.
↑Helmuth Gericke.Mathematik in Antike, Orient und Abendland, Matrix-Verlag: Wiesbaden 2005, ISBN=3-937715-71-1, lk 68.