Pea alaosas asub putukatel suu. Suu ümber paiknevadsuised – ülalõuad ehkmandiibulad (mandibulae), alalõuad ehkmaksillid (maxillae) jaalahuul (labium), – mille abil putukad toituvad. Ala- ja ülalõugadele kinnituvad sageli ka erilised jätked, mida nimetatakselõug- jahuulkobijateks.
Putukate suised on arenenud ürgsete vormide jäsemetest, suuava ülalt kattev ülahuul on aga näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised evolutsiooni käigus omandanud erinevaid vorme. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised:
Peale järgnebrindmik. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad, kolmandale lülile ehk tagarindmikule tagajalad.
Tiivulistel putukatel kinnitub rindmikule (2. ja/või 3. lülile) valmikueas tavaliselt ka kaks paari tiibu (või üks paar, kui näiteks kolmandal lülil on need redutseerunud; näitekskahetiivalised ja töösipelgad). Osadel väljasurnud putukatel kinnitus ka rindmiku esimesele lülile paar tiibu[viide?].
Putukatel on reeglina kolm paari jalgu: ees-, kesk- ja tagajalad. Jalad kinnituvad rindmikulepuusa abil, millele järgnebpöörel (tavaliselt ühelüliline, kiletiivalistel aga sageli kahelüliline). Pöörlale kinnitubreis, sellele omakordasäär ningkäpp. Viimane koosneb 1–5 lülist. Käpa viimasel lülil on tavaliseltküünised.
Tagakeha koosneb 9–11 lülist (Greenhalgh & Ovenden, 2007), mis osaliselt võivad olla evolutsiooni käigus kadunud. Tagakehal asuvad putukatel suguelundid. Erinevalt teistest lülijalgsetest on putukatel jalad tagakehalülidel taandarenenud, vaid kõige ürgsemates putukarühmades võib täheldada rudimentaarseid jalgu, kuid need on oma liikumisülesande suures osas kaotanud.
Enamik putukaid läbib elutsükli jooksulmoonde.Täismoone koosneb järgmistest staadiumitest:muna,vastne,nukk javalmik. Muna on rebubikas ja pindmise lõigustusega. Osalise moonde ehkvaegmoonde puhul võib mõni staadium vahele jääda (näiteks võib valmik kooruda vastsest, jättes nukustaadiumi vahele). Eri liikide kestuvate vastsete areng võib kesta mõnest päevast kuni 17. aastani. Lennu- ja sigimisvõimelised on üksnes valmikud, kedaüldkeeles nimetataksegi putukateks. Sageli on valmikustaadium kõige lühiajalisem, võib kesta vaid mõnepäeva (näiteks paljudühepäevikulised) või vaid mõnedtunnid.
Pea enamasti silmadeta. Mälumisaparaat piste-mälumistüüpi, pikenenud, varjatud (sissetõmmatav). Selline omapärane lõuaaparaadi ehitus andis alust paigutada nad omaette klassi. Paljud tunnused viitavad siiski sugulusele putukatega (keha jagunenud selgelt kolmeks osaks, rindmikul 3 paari jäsemeid).
