Eestis on punarind harilik haudelind ja läbirändaja, kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 0,7–1,1 miljonile paarile ja talvist arvukust 10–100 isendile.[4] Teistel andmetel on pesitsusaegset arvukust hinnatud 200–500 tuhandele paarile.[2] Talvituma jääb punarind üksnesLääne-Eesti saartel ja rannikul.[5][6]
Punarind on väike lind. Ta kaalub kõigest 16–18 g. Tema keha on 15–16 cm pikk, agatiib 7 cm pikk. Tiivad on suhteliselt nõrgad.[2][3]
Punarind on ära tuntav intensiivseltroostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi, punased on ka laup ja põsed.[5] Ülapool on taloliivhall, alapool hallikasvalge.[3]Jalad on suhteliselt pikad.[5][7]
Suguline dimorfism on vaevumärgatav: isastel onpuguala punasem ja eredam kui emastel.[3] Teistel andmetel on emas- ja isaslinnud ühesugused.[5]
Eestis võib punarinda kohata ükskõik mis tüüpi metsas, aga ta eelistabkuusikuid ja kuuse-segametsi.[2][3][7]
Punarinnad elavad individualistlikult. Isegi pesitsuspaikadele saabuvad nad ühekaupa. Isane valib välja oma koduterritooriumi ja kaitseb seda esialgu nii innukalt, et ei lase sinna emaslindugi.[2][3][7]
Punarind on ettevaatlik lind.[7] Pesa juures on talle raske läheneda.[3]
Seevastu äsja iseseisvunud, samasuvised linnud on väga uudishimulikud ja ettevaatamatud. Nad võivad lennata inimesele väga lähedale ja kui inimene ei tee järske liigutusi, siis võivad nad teda kaua aega jälgida.[2][3] Nad võivad isegi inimest pikka aega saata.[7]Fred Jüssi kirjeldas juhtumit, kus punarind tal toitu pihust võttis.[6]
Inimesse suhtub punarind ettevaatlikult, kuid usaldavalt, eriti kui inimene teda pealtnäha tähele ei pane. Uudishimu tõttu satub ta kergesti püünistesse, sageli leiab neist aga ka ise väljapääsu.[5]
PunarindvihmaussigaVideo toitu otsivast punarinnast
Punarind otsib toiturohurindest, harvem tegutseb madalatelpõõsastel japuudel. Maapinnal liigub ta tavaliselt hüpeldes. Sealjuures nõksutab ta keha, ajabsaba püsti ja hoiab tiivad ripakil. Toitu võib ta otsida ka koduaedades:puuriitades ning prügi- ja sõnnikuhunnikutes.[5]
Punarind hakkab laulma kohe pärast saabumist, juba esimeste lumevabade laikude tekkides. Tavaliselt laulab punarindkuusel, kuid võib laulda ka teistel puudel.[3] Maapinnal laulab ta harva.[5] Lauldes istub ta liikumatult paigal, tiivad kergelt ripakil jasuled pisut turris.[5]
Hommikul alustab punarind laulmist ühena esimestest lindudest.[5] Eriti palju laulab ta pesitsusajal, kui ta vaikib üksnes keskpäeval ja kõige pimedamatel öötundidel.[3] Kõige intensiivsem ja kaunim on laulpäikesetõusu ja -loojangu paiku.[2][3][5][7]
Punarinna laul on vali ja kostab muudest metsa häältest selgesti üle.[3] See kõlab nii, naguviiuldaks keegi kõige peenematel keeltel.[5] Laul algab ja lõpeb järsult, kestes videvikus 6–8 sekundit, muul ajal 2–3 sekundit.[5] Laul lõpeb hõbekellukese meloodilist helinat meenutavatrilleriga.[3][7]
Punarinnu laulu on peetud raskemeelseks, nagu väljendaks ta kurbust ja südamevalu, aga tegelikult teatab ta sellega liigikaaslastele valmisolekut võitluseks.[5]
Erinevalt enamikust meielaululindudest laulab punarind ka sügisel, aga sügisene laul ei ole kaugeltki nii ilus ega kestev kui pesitsusaegne.[2][3]
Emaslind otsib üles laulva isaslinnu, lendab tema kõrvale oksale ja vahel isegi vastab tema laulule. Isaslind hakkab emaslindu jälitama ja neist saab paar.[5]
Mäng puudub punarindudel peaaegu täiesti. Selle asemel toidab isaslind emast. Selle eesmärk ei ole nälja kustutamine, sest isegi kui emaslinnul on endal suu täis, hakkab ta isast nähes tiibu väristama ja manguvalt häälitsema, nagu laululindude täiskasvanud pojad vanematelt toitu küsivad.[5]
Punarind pesitseb maapinnal ja temapesa on varjatud. See võib asudakännu juuretühemikus, murdunud puutüve all või lihtsalt pinnasesüvendissõnajala varjus, harvem risuhunniku all või madalal asuvas puuõõnes.[3]
Pesa ehitab emaslind. See on massiivne ja kohev ehitis, mis koosnebsamblast, kuivanudlehtedest jakõrtest. Seest on pesa vooderdatud peente kõrte,taimevilla,karvade ja üksikute sulgedega.[5]
Punarinna pesa
Äsja pesast lahkunud punarinnapoeg
Käo ja punarinnu munad
Punarind munebmai alguses 5–7muna. Munad on heleroosad või kreemjad tuhmide roostepruunide või kollakate tähnidega. Emaslindhaub neid 13–14 päeva. Isaslind toidab teda haudumise ajal. Seejärel pojadkooruvad.[2][3][5][7]
Pojad viibivad pesas 12 päeva. Vanemad toidavad neid, tuues neile toitu üle 300 korra päevas. Toiduks on eranditult selgrootud, eriti putukad. Vanemad on pesa juures ettevaatlikud, et selle asukohta mitte reeta. Seejärel pojad lahkuvad pesast, kuigi nad ei oska siis veel lennata. Nad jooksevad rohus ja vähimagi ohu korral peidavad end. Ohu eest hoiatavad vanemad neid tasase ja kestva hüüdega "Tsss..." või "Tsii...". Vanalinnud toidavad neid veel kaks-kolm nädalat. Seejärel pojad iseseisvuvad ja pesakond laguneb.[2][3][5][7]
Seejärel hakkavad vanemad rajama teist kurna.[2][5][7] Levila keskosas toimub seejuuni lõpul võijuuli alguses.[3]
%2c_%25D0%259C%25D0%25BE%25D1%2581%25D0%25BA%25D0%25B2%25D0%25B0.jpg)
