 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Puisniit onpuude japõõsastegaheinamaa ehk regulaarseltniidetavarohustuga hõrepuistu.
Puisniidu oluliseks omaduseks on suurliigirikkus.
Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusse juba üle 4000 aasta tagasi seosespuidu tarbimisega ning hiljemkarjakasvatuse levimisega.
Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seosesvikati kasutuselevõtuga jaheinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.–7. sajandi paiku.
Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja levinumateks heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodiga asendusid puisniidud enamasti lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega.
Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende suurliigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitudekooslused ühed maailma liigirikkaimad. NäiteksLaelatu puisniidul on kirjeldatud kuni 76 taimeliiki ruutmeetri kohta jaVahenurme puisniidul 74 liiki ruutmeetri kohta.[1]
Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seasPärandkoosluste Kaitse Ühing.
Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas onLaelatu puisniit,Nedrema puisniit,Tagamõisa puisniit,Vahenurme puisniit,Koiva puisniit,Allika puisniit jt. Neist suurim ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit.
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Puisniit |