Puhkus on tavalisest tegevusalast eemalviibimine. Reisitakse peamiselt meelelahutuse või turismi eesmärgil. Tavaliselt võtavad inimesed puhkust pühade ajal või konkreetsete festivalide või pidustuste jaoks. Puhkused veedetakse peamiselt sõprade või perega.[1]
Puhkuse võtmise võimalus on hiljutine, mis on arenenud viimase kahe sajandi jooksul. Ajalooliselt oli puhkuseideeluksuslik, mida said endale lubada vaid rikkad inimesed. Puhkuse kontseptsiooni hakkas juhtima hiline usuline liikumine, mis julgustas vaimset taastumist ja puhkust. Perioodiliselt töölt lahkumine ehk puhkuse võtmine levis kesk- ja töölisklassis.[2]
Puhkust saavad võtta töölised, kuitöötaja on ettevõttes töötanud vähemalt kuus kuud. Töötajal on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Puhkust järgmiste tööaastate eest antakse arvestades puhkuste ajakavale, mis ontööandja poolt tehtud. Puhkuste ajakava koostamisel, peab tööandja lähtuma töö korraldamise huvidest ning võimaluse korral arvestama ka töötajate soovidega. Töölise ja tööandja kokkuleppel võib puhkust anda ka osade kaupa. Ühe puhkuse osa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva ning teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.[3]
Puhkused, mida töötajad saavad võtta:[4][5]
· Põhipuhkus
· Tasustamata lapsepuhkus
· Lapsepuhkus
· Isapuhkus
· Rasedus- ja sünnituspuhkus
· Lapsehoolduspuhkus
· Haigus/hooldusleht
· Lisapuhkus
Perepuhkus tähendab puhkust, mis võetakse koos ette terve perega. Perepuhkuseeesmärk on pere jaoks igapäevaste majapidamistöödest eemaldumine ja aja pühendumine pereliikmetele.[1] Perepuhkus võib olla traditsiooniline, näiteks igal aastal umbes samal ajal, või ka ühekordnesündmus. See võib hõlmata reisimist sihtkohta või kodu lähedale[6]. Mõned näitedpere lemmikupuhkustest onkruiis, reis populaarsetesse teemaparkidesse,rannapuhkus,toidupuhkus[7] või sama tüüpi perereisid.
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Puhkus |
