ALMA interferomeetri pilt protoplanetaarsest kettastHL Tauri
Protoplanetaarne ehkplaneeditekke ketas on gaasist jakosmilisest tolmust koosnev ketas, mis tiirleb ümber äsja tekkinud ehk eel-peajada tähe. Kettas kasvavad tolmuosakesed sentimeetri suurusteks kivikesteks, millest aegamööda tekivadplaneedid. Ketaste mõõtmed ulatuvad mitmekümnest kuni 1000astronoomilise ühikuni (aü) (1012–1014 m)[1]. Protoplanetaarsed kettad hajuvad laiali, kui nende materjalist on moodustunud planeedid ja nende materjal on tähekiirguse tõttu aurustunud.
Tähed moodustuvadmolekulipilvedest, mis koosnevad peamiselt molekulaarsestvesinikust ja laiuvadtähtedevahelises keskkonnas. Erinevad häiritused, nt lööklainedsupernoova plahvatusest, võivad põhjustada pilve gravitatsioonilise kokkuvarisemise. Pilv jaguneb kokkuvarisemise tagajärjel väiksemateks ja tihedamateks piirkondadeks. Gaas tõmbub gravitatsiooniliselt seni kokku kuni pilve südamikus tekibprototäht. Prototähe tekkest jääb järgi aine, mis ümbritseb tähte pöörleva kettana; kui pilv aina kokku tõmbub, väheneb selle raadius jaimpulsimomendi jäävuse seaduse kohaselt suureneb pöörlemiskiirus, mis põhjustab pilve lamenemise.
Protoplanetaarsete ketaste raadiused on kuni 1000 aü (võrdluseksPluuto kaugus Päikesest on u 40 aü) ja temperatuur nende sisemistes osades küündib üle 1000 K[1]. Ketta eluead ulatuvad 1 miljonist kuni >30 miljoni aastani[2] ning on <1 mln a, kui kettad on massiivsete tähtede poolt kiiritatud[3].
Meie galaktikas on paljude noorte tähtede ümber täheldatud protoplanetaarseid kettaid; nii Maale lähimates tähetekkepiirkondades naguSõnni tähtkujus asuvSõnni molekulipilv (kaugus 430 valgusaastat) kui ka pisut kaugemalOrioni tähtkujus (~1340 valgusaastat), kõige arvukamaltOrioni udus. Noore tähePDS 70 (Kentauri tähtkuju) ümber on ketas, milles avastati kaks tekkejärgus olevateksoplaneeti PDS 70b and PDS 70c[4][5]. PDS 70b on esimene protoplaneet, mille olemasolu kinnitati otsese pildistamise (ingldirect imaging) abil.
