Protoplaneet on suur planeedialge. Arvatakse, et protoplaneet moodustub ligikaudu kilomeetrise läbimõõdugaplanetesimaalidest, mis põrkuvad gravitatsiooni tõttu üksteisega kokku. Planeetide tekke teooria järgi kallutavad protoplaneedid üksteist orbiitidelt pisut kõrvale ja põrkuvad seetõttu omavahel kokku, mille tulemusena moodustub lõpuks dominantneplaneet.
Päikesesüsteemi puhul arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete tulemusena moodustus paarsada planeedialget, mis sarnanesid kääbusplaneetideCerese jaPluutoga ning mille mass oli ligikaudu 1022 kuni 1023 kg ja läbimõõt paar tuhat kilomeetrit. Sadade miljonite aastate jooksul põrkasid need üksteisega kokku. Täpne kokkupõrkemuster ei ole teada, aga arvatakse, et pärast esialgseid kokkupõrkeid moodustusid nn esimese põlvkonna alged, millest kujunesid suuremad nn teise põlvkonna alged, mida oli aga arvuliselt vähem. Lõpuks jäid järele vaid üksikud algeid, mille kokkupõrgete tulemusel moodustusid planeedid.[1]
Varajastes protoplaneetides oli rohkemradioaktiivseid elemente, mille kogus on vähenenud radioaktiivse lagunemise tõttu. Protoplaneetide kasvades sulasid nende teatud piirkonnad radioaktiivsuse, kokkupõrgete ja gravitatsioonilise rõhu tõttu tekkinud soojuse mõjul. Sulanud piirkondades vajusid raskemad elemendid tuuma poole ja kergemad elemendid tõusid pinnale. Seda protsessi kutsutakse planetaarseks diferentsiooniks. Mõnemeteoriidi koostis näitab, et diferentsiooni on esinenud ka asteroidides.
2013. aasta veebruaris täheldasid astronoomid esimest korda otsese vaatluse käigus, kuidas gaasi- ja tolmukettast tekkis kauge tähe ümber protoplaneet.[5]
↑McBride, Neil; Iain Gilmour; Philip A. Bland; Elaine A. Moore; Mike Widdowson; Ian Wright (2004).An Introduction to the Solar System. Cambridge: Cambridge University Press. Lk56.ISBN9780521837354.