Movatterモバイル変換

[0]ホーム
URL:

Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Poola

koordinaadid:52° N,19° E
Allikas: Vikipeedia
See artikkelvajabtoimetamist.(Oktoober 2012)
Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Poola Vabariik

poola Rzeczpospolita Polska
Poola asendikaart
RiigihümnMazurek Dąbrowskiego
PealinnVarssavi
Pindala312 696 km²[1][2]
Riigikeelpoola
Rahvaarv37 563 071(30.06.2024)[3]Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus120,1 in/km²
Riigikordparlamentaarne vabariik
PresidentKarol Nawrocki
PeaministerDonald Tusk
Iseseisvus11. november1918
SKT524,51 mld$(2017)[4]Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta13 863$(2017)[5]Muuda Vikiandmetes
ValuutaPoola zlott (PLN)
AjavööndKesk-Euroopa aeg
Tippdomeen.pl
ROK-i koodPOL
Telefonikood48

Poola, ametlikultPoola Vabariik (poola keelesRzeczpospolita Polska) on riikKesk-Euroopas (teise liigituse järgiIda-Euroopas). See ulatub põhjasLäänemereni ja lõunasSudeetide jaKarpaatideni, piirnedes kirdesLeedu jaVenemaaKaliningradi oblastiga, idasValgevene jaUkrainaga, lõunasSlovakkia jaTšehhiga ning läänesSaksamaaga.[6] Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Riigil on mitmekesine maastik ja ökosüsteemid ningparasvöötmeline kliima. Poola koosneb kuueteistkümnestvojevoodkonnast ja onEuroopa Liidu (EL) kuues kõige suurema rahvaarvuga liikmesriik (üle 38 miljoni elaniku), samuti pindalalt viies suurim EL-i riik, hõlmates 312 696 km². Pealinn ja suurim linn onVarssavi; teised suured linnad onKraków,Wrocław,Łódź,Poznań jaGdańsk.[7]

Inimasustus Poola aladel ulatubvanem paleoliitikumi, kusjuures pidev asustus on kestnud alates viimase jääaja lõpust. Varakeskajal sai piirkond koduks lääneslaavi hõimulepolaanidele, kelle järgi riik ka nime sai. Riikluse kujunemine toimus paralleelselt polaanide paganliku valitseja ristiusustamisega aastal 966. 1025. aastal loodiPoola kuningriik ning 1569. aastal sõlmis Poola pikaajalise liidu Leeduga, moodustadesRzeczpospolita. See oli tollal üks Euroopa suurvõime, millel oli valitav monarhia ja ainulaadselt liberaalne poliitiline süsteem. 1791. aastal võeti Poolas vastu Euroopa esimene kaasaegne põhiseadus.[8]

PärastPoola kuldajastu möödumist jagasid naaberriigid Poola 18. sajandi lõpus omavahel ära.Esimese maailmasõja lõpus, 1918. aastal, saavutas Poola taas iseseisvuse ja loodiTeine Poola Vabariik, mis tuli võitjana välja mitmest sõdadevahelise perioodi konfliktist. 1939. aasta septembris algasTeine maailmasõda kuiNatsi-Saksamaa jaNõukogude Liidu tungisid koos Poolale kallale.Külma sõja ajal sunniti PoolaIdablokki, moodustadesPoola Rahvavabariigi ning liitudesVarssavi paktiga. 1980. aastal tekkinud ametiühingSolidaarsus mängis olulist rolliraudse eesriide langemisel, mille tulemusel kukutati kommunistlik valitsus ja 1989. aastal taastati demokraatia.

Poola onpoolpresidentaalne vabariik, mille parlament koosneb kahest kojast:Seimist jaSenatist. Riigis on 17UNESCO maailmapärandi objekti, millest 15 on kultuuripärand. Poola onÜRO asutajaliige ning kuulubEuroopa Nõukogusse,Maailma Kaubandusorganisatsiooni,OECD-sse,NATOsse jaEuroopa Liitu.[6]

Poola ja tema naabrid

Loodus

[muuda |muuda lähteteksti]

Umbes 2/3 riigi põhja- ja keskosast moodustabPoola madalik (Niż Polski).[9] Põhjas asub Läänemere rannikuvöönd, lõuna- ja kaguosas paiknevadMałopolska jaLublini kõrgustikud, lõunapiiri ääres asuvadKarpaadid jaSudeedid.

Poola kõrgeim mäetippRysy (2499 m) asub Tatrates.

Karpaatide mäestikku kuuluvadTatrad,Beskiidid (nt Beskid Śląski, Beskid Żywiecki, Beskid Niski),Pieniny jaBieszczady mäed, samas kui Sudeedide mäestikus asuvad Hiiglasemäed (Karkonosze), Lauamäed (Góry Stołowe), Öökullimäed (Góry Sowie) ja Izeera mäed (Góry Izerskie). Eelnevatest madalamad Püharistimäed (Góry Świętokrzyskie) on üks vanimaid mäestikke Poolas.[10]

Poolas on mitu suurt jõe- ja järvesüsteemi, mille hulgast kaks peamist onWisła (ka Visla) jaOdra (saksa keeles Oder). Wisła on Poola pikim jõgi, mille kogupikkus on 1047 km.[11] Pikkuselt teine on Odra jõgi (854 km).[12] Kui arvestada ainult Poola piiresse jäävaid jõgesid, onWarta (808 km)[13] Wisła järel pikkuselt teine jõgi, ent kui kaasata ka Odra, siis on Warta pikkuselt kolmas.

Poola suurim järv onŚniardwy järv, mille pindala on 110 km². Järv asub Poola põhjaosas ja on osaMasuuria järvepiirkonnast.

Metsad katavad 29,1% Poola pindalast.Okasmetsad moodustavad 52,6% jalehtmetsad 47,4% kogu metsapindalast.[14]

Rahvastik

[muuda |muuda lähteteksti]

Varasel keskajal olid praegused Poola aladslaavi hõimudega asustatud. 98,7% rahvastikust onpoolakad[viide?]. Vähemusrahvustest elavad Poolassakslased,kašuubid,ukrainlased,russiinid,valgevenelased,leedulased jt.

 Pikemalt artiklisPoola linnade loend

Poola suurimad linnad onVarssavi,Kraków,Łódź,Wrocław,Poznań,Gdańsk,Szczecin,Bydgoszcz,Lublin jaKatowice.

Valdavaks usuks onkatoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka hiljutinepaavstJohannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła.

Suurimad katoliiklikepalverännakute keskused onCzęstochowa (tähtsuselt teine palverännupaik Euroopas) jaKalwaria Zebrzydowska. Częstochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoonCzęstochowa Must Madonna. Kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

Roomakatoliiklus jõudis Poola juba10. sajandil, kui Poola riigi rajaja,Piastide dünastia vürstMieszko I end966. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskusesGnieznos on maetud ka Poola kaitsepühakPüha Adalbert, kes sai surma ristiretkelPreisimaale.

Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju õigeusklikke.

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisPoola ajalugu
Poola 16.–17. sajandil

Polaanide hõim,vürstMieszko I juhtimisel ühendas 10. sajandillääneslaavi (lehhiitid,kujaavlased,Sileesia,vislaanid jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas esimest korda enamiku nüüdse Poola alast, rajadesPoola kuningriigi, mida juhtisPiastide dünastia.1138. aastalBolesław III surma järel jagas tatestamendiga riigi oma viie poja vahel. Järgnenud perioodil süvenes killustatus veelgi ja13. sajandi keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.

Rooma paavsti üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad jaSaksa orduPõhjala ristisõdu, mille käigus vallutati Poola jaLäänemere vahel asunud lääne-slaavlastestvendid ja balti hõimudpreislased,Preisimaal. Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganlikuLeedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotusGrünwaldi lahingus 1410. aastal.

Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu jaMoskva suurvürstiriigi vastu, lähendasid Poolat ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki ning1386. aastal abiellusPoola kuningaLajos I üks naispärijatestJadwigaLeedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigisuurvürstiJogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaksWladyslaw II-na ja loodudKrevo unioon muutis Poola ja Leedu valitsejapersonaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks.1569. aastalLublini uniooniga tekkis aga aastatel 1569–1795 eksisteerinud föderatiivneriik –Rzeczpospolita, mis koosnesPoola kuningriigist ningLeedu suurvürstiriigist.

18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenudVenemaa keisririik jaPreisi kuningriik mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust.Preisimaa algatusel toimus1772. aastalesimene Poola jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi jaHabsburgide juhitudSaksa-Rooma riigi vahel (vtPoola jagamised).

KuningasStanisław August Poniatowski katse vähendada sõltuvustVenemaa keisririigist, tugevdada keskvõimu ja piirata šlahtaprivileege lõppes Venemaa keisririigiinterventsiooniga 1792. aastal ningPoola teise jagamisega1793. aastal Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel.Tadeusz Kościuszko juhitudülestõusu mahasurumisele järgnes 1795. aastalkolmas Poola jagamine Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitudSaksa-Rooma riigi ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poolasõltumatusele lõpu 12 aastaks, kuniVarssavi hertsogiriigi moodustamiseniNapoleon I poolt.

Napoleoni sõdade järel 1815. aastal toimunudViini kongressi tulemusel saiVenemaa keisririik enamikuVarssavi hertsogiriigist (Kongressi-Poola) jaPreisi kuningriik sai osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond) jaDanzigi vabalinna.

Esimese maailmasõja tulemusel Poolataastas oma iseseisvuse,Teises maailmasõjasPoola okupeeritiSaksa jaNõukogude vägede poolt. Sõja lõpus hõivasid Nõukogude väed Poola, seal kehtestati prokommunistlik võim ja moodustatiPoola Rahvavabariik.

Poola parlamentaarsed traditsioonid

[muuda |muuda lähteteksti]

Poola parlamentaarne süsteem on arenenud enam-vähem samamoodi nagu teistes Euroopa riikides. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdsid suurendada oma võimupositsiooni enda õiguste ja privileegide suurendamisega, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni.15. sajandil said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud.

3. mai konstitutsioon,Jan Matejko

Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunesseim Varssavis.

Pärast seda, kuiJagelloonide dünastia välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviisabsoluutne monarhia. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil.

Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga,Stanisław August Poniatowski, aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja javalgustatuse suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja1791. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust.

Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiiresti ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.

Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopaparlamentaarse demokraatia traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus seimis, vabad valimised ning uus, parandustega põhiseadus.

Kultuur

[muuda |muuda lähteteksti]
Teater "Juliusz Słowacki", Kraków

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Lääne-Euroopasse. Nende seas olid heliloojaFrédéric Chopin ning luuletajadAdam Mickiewicz jaJuliusz Słowacki.

Poola teadlasedMikołaj Kopernik jaMaria Salomea Skłodowska-Curie on andnud suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis kõige rohkem tuntudAndrzej Wajda filmid, eeskätt "Tuhk ja teemant" (1958, peaosasZbigniew Cybulski) ja "Katõn" (2007). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-Oscari (Academy Honorary Award).

Haridus

[muuda |muuda lähteteksti]

Aastal 1364 asutas kuningasKazimierz IIIKrakówi ülikooli, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine.Mikołaj Kopernik oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid.

Riik

[muuda |muuda lähteteksti]

Poola onparlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest seimist (sejm) ja 100-kohalisest senatist.

Haldusjaotus

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisPoola haldusjaotus

Poola jaguneb 16vojevoodkonnaks.

Parlamendivalimised

[muuda |muuda lähteteksti]

Presidendivalimised

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisPoola presidentide loend

Majandus

[muuda |muuda lähteteksti]
Nowy Sączis toodetud rongNewag 19 WE Varssavi liinidel

1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärastsotsialismi lagunemist tehti suured reformid.

Peamised majandusharud onautotööstus,keemiatööstus jaturism. Toodetakseelektroonikat,riideid, autosid (luksusauto "Leopard"),busse (Jelcz,Autosan,Solaris,Solbus),koptereid (PZL Świdnik),lennukeid,laevu,militaartehnikat (tanke),kodutehnikat,ravimeid (Polpharma, Polfa jt),toiduaineid jm.

Poola peamised turismiobjektid on Varssavi, Kraków,Wrocław,Poznań ja Gniezno, Gdańsk jaGdynia,Szczecin,Świnoujście,Kołobrzeg,Toruń,Malbork,Lublin,Zamość,Zakopane, Częstochowa jaŁódź samutiCittàslow jaTatrad,Lääne-Beskiidid,Ida-Beskiidid,Sudeedid jaMasuuria kõrgustik.

Vaatamisväärsusi

[muuda |muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. ↑Główny Urząd Statystyczny, dane za rok 2018, stan na 01.01.2018.
  2. ↑Bankier.pl, Powierzchnia Polski wzrosła o 1643 ha
  3. ↑https://demografia.stat.gov.pl/bazademografia/Downloader.aspx?file=pl_lud_2024_00_01_k2.zip&sys=lud.
  4. ↑Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 18.10.2018.
  5. ↑Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
  6. 12"10 things you should know about Poland".Study in Poland. Vaadatud 19. septembril 2025.
  7. ↑"Poland Cities by Population 2025".World Population Review. Vaadatud 19. septembril 2025.
  8. ↑"About the Constitution of 3 May".Polish Presidency Council of EU. Vaadatud 19. septembril 2025.
  9. ↑admin."Niziny w Polsce – Notatki geografia" (poola). Vaadatud 12. märtsil 2025.[alaline kõdulink]
  10. ↑"Riiklik Geoloogiainstituut".geoportal.pgi.gov.pl.
  11. ↑"Vistula River".Encyclopædia Britannica Online (inglise). Encyclopædia Britannica. Vaadatud 04.05.2025.
  12. ↑"Oder River".Encyclopædia Britannica Online (inglise). Encyclopædia Britannica. Vaadatud 04.05.2025.
  13. ↑"Warta River".Encyclopædia Britannica Online (inglise). Encyclopædia Britannica. Vaadatud 04.05.2025.
  14. ↑"Arhiivikoopia".Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2015. Vaadatud 7. juulil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]
  • Olev Remsu, "Bussiga Poolas", Go Group 2010
  • Olev Remsu, "Bussiga Poolas" II, Juudi-Poola, Go Group, 2011

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Vikisõnastiku artikkel:Poola
Tsitaadid Vikitsitaatides:Poola

Iseseisvad riigid:Albaania |Andorra |Armeenia¹ |Aserbaidžaan¹ |Austria |Belgia |Bosnia ja Hertsegoviina |Bulgaaria |Eesti |Gruusia¹ |Hispaania |Holland |Horvaatia |Iirimaa |Island |Itaalia |Kasahstan² |Kosovo |Kreeka |Küpros¹ |Leedu |Liechtenstein |Luksemburg |Läti |Malta |Moldova |Monaco |Montenegro |Norra |Poola |Portugal |Prantsusmaa |Põhja-Makedoonia |Rootsi |Rumeenia |Saksamaa |San Marino |Serbia |Slovakkia |Sloveenia |Soome |Suurbritannia |Šveits |Taani |Tšehhi |Türgi² |Ukraina |Ungari |Valgevene |Vatikan |Venemaa²

 Sõltuvad alad:Ahvenamaa |Akrotiri ja Dhekelia¹ |Gibraltar |Guernsey |Fääri saared |Jan Mayen |Jersey |Man |Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad:Abhaasia¹ |Lõuna-Osseetia¹ |Põhja-Küpros¹ |Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asubAasias     2 suurem osa territooriumist Aasias

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Poola&oldid=7077726"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:
[8]ページ先頭
©2009-2026 Movatter.jp