 Eesti politsei vapp | |
 Politseiameti hoone Pärnu maanteel | |
| Asutatud | 1990 |
|---|---|
| Asutaja | Eesti Vabariigi Valitsus |
| Tegevuse lõpetanud | 2010 |
| Eesmärk | sisejulgeoleku tagamine |
| Peakorter | Pikk 61,Pagari 1,Pärnu maantee 139, Tallinn |
| Politseiameti peadirektor | vt.Eesti politsei juhtide loend |
| Emaorganisatsioon | Siseministeerium |
| Allorganisatsioonid | Keskkriminaalpolitsei Julgestuspolitsei Põhja Politseiprefektuur Ida Politseiprefektuur Lääne Politseiprefektuur Lõuna Politseiprefektuur |
Politseiamet oli aastatel 1991–2009Eesti politsei keskasutus. Politseiamet oliSiseministeeriumi valitsemisalasse kuulunudvalitsusasutus, millel on politsei juhtimisfunktsioon ja mis teostasriiklikku järelevalvet ning kohaldas riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.
Politseiamet asusTallinnas aadressidelPikk tänav 61,Pagari tänav 1 jaPärnu maantee 139.
Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet loodi 20. novembril 1990. aastal pärastEestitaasiseseisvumist. 21. aprillil 1993 võttis Riigikogu vastu politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse, millega senine Politseiamet jaotati Riigi Politseiametiks ja RiigiKaitsepolitseiametiks.1. jaanuaril2010 ühendati politseiamet koos muude politsei-, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadegaPolitsei- ja Piirivalveametiks.
Politseiameti eelkäijad olidPolitsei Peavalitsus (1918–1934),Politseivalitsus (1934–1938) jaPolitseitalitus (1938–1940).
Ametit juhib politseipeadirektor, kes korraldabpolitseipeadirektori asetäitjate, ametistruktuuriüksuste juhtide janõunike kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist. Politseipeadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.[1]
Politseipeadirektori asetäitjad olidRaigo Haabu jaErki Nelis.
1997. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti osakonnad: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond;3) korrapidamisosakond; 4) personaliosakond; 5) õigusosakond; 6) info- ja sideosakond; 7) rahandusosakond; 8) majandusosakond; 9) avalike suhete osakond; 10) üldosakond[3].1998. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti osakonnad: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arenguosakond; 4) avalike suhete osakond; 5) info- ja sideosakond; 6) majandusosakond; 7) personaliosakond; 8) rahandusosakond; 9) välissuhete osakond; 10) õigusosakond; 11) üldosakond[4]. 1999. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arengu- ja infoosakond; 4) haldusosakond; 5) personaliosakond; 6) rahandusosakond; 7) sisekontrolli osakond; 8) pressibüroo[5]. 2002. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arengu- ja infoosakond; 4) haldusosakond; 5) personaliosakond; 6) rahandusosakond; 7) üldosakond; 8) politseikontrolli osakond; 9) siseauditi osakond; 10) pressibüroo; 11) välissuhete büroo[6]. 2003. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) arenguosakond; 2) teenistusosakond; 3) tehnikaosakond; 4) rahandusbüroo; 5) siseauditi büroo; 6) avalike suhete büroo[7]. 2005. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) politseitöö osakond; 2) teenistusosakond; 3) infosüsteemide osakond; 4) logistikaosakond; 5) rahandusosakond; 6) sisekontrolli osakond[8].Ameti struktuuriüksuseid oli 12: analüüsi- ja planeerimisosakond; infosüsteemide osakond; kommunikatsiooniosakond;kriminaalosakond; liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakond; logistikaosakond; politseikontrolli osakond; rahandusosakond; siseauditi osakond; teabeturbe osakond; teenistusosakond; politseikoostöö osakond. 2007. aasta 1. novembrist muutus politseiameti struktuur, kuhu loodi politseipeadirektori asetäitja ametikoht politseitöö alal ning politseipeadirektori asetäitja halduse alal ja jagati neljaks osakonnaks senine politseitöö osakond: kriminaalosakond, liiklusjärelevalve- ja korrakaitseosakond, analüüsi- ja planeerimisosakond ning väliskoostöö osakond[9].
Politseipeadirektor võis ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid, töörühmi ja juhtgruppe.
Politseiametis töötas 160 teenistujat.
Politseiameti haldusse kuulusidKeskkriminaalpolitsei,Julgestuspolitsei,Põhja Politseiprefektuur,Ida Politseiprefektuur,Lääne Politseiprefektuur jaLõuna Politseiprefektuur.
Augustis1990 võttisEesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu politseiseaduse ja sama aasta20. novembril moodustati valitsuse määrusega Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Riiklik Politseiamet[10] ning23. novembrilpolitseiprefektuurid (18).[11]Uue ameti struktuuri[12] kuulusid Eesti Politseiameti aparaat, Politseiprefektuurid,Transpordipolitsei prefektuur ja EestiKaitsepolitsei. Vabariiklikud politseibürood:kriminaalpolitsei-, kaitsepolitsei-, liikluspolitsei-, passi- ning teabe- ja analüüsibüroo. Ameti hallata oli ka Politseireserv,Politseiakadeemia,Politseikool,Alaealiste Büroo, Politseikoerte Kasvandus,Eesti Aadressbüroo ja Kriminalistikabüroo.[13]
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja Eesti politsei taasloomist1. märtsil1991 moodustati Eesti VabariigiSiseministeeriumi haldusalaskriminaalkuritegevuse vastased, kohtueelse uurimise, riikliku julgeoleku kaitse jakorrakaitseasutused:
1991. aasta 14. mail moodustati Siseministeeriumi Riikliku Politseiameti baasil Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet siseministri valitsemisalas[15].[16] Eesti Politseiameti loomisega reorganiseeritiRiiklik Autoinspektsiooni ValitsusLiiklusohutusametiks ning Siseministeerium andis Eesti VabariigiSiseministeeriumi Valvekoondise üle Eesti Vabariigi Riiklikule Politseiametile.
Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti struktuuri moodustas: Eesti Politseiameti aparaat, Politseiprefektuurid, Transpordipolitsei Prefektuur, Eesti Kaitsepolitsei.
Vabariiklikud politseibürood: kriminaalpolitsei büroo, kaitsepolitsei büroo, liikluspolitsei büroo, passibüroo, teabe- ja analüüsibüroo.
Politseireserv, Politseiakadeemia, Politseikool, Alaealiste Büroo, Eesti Aadressibüroo, Kriminalistikabüroo,Eriteenistus,Valvekoondis, Politseikoerte Kasvandus.
1992. aastal moodustatiInterpoli Eesti keskbüroo, mille direktoriks määrati 1. juulist 1992Arnold Tenusaar.
6. maist 1993 nimetati Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet ümber Riigi Politseiametiks[17]. 1993. aastal reorganiseeriti Riigi Politseiameti haldusalas olevad kriminaalkuritegevuse vastased, kohtueelse uurimise,riikliku julgeoleku kaitse asutused, mille tulemusel1. juulist 1993. aastal:
.jpg)
Aastatel1991–2004 asus PolitseiametTallinnavanalinnas aadressilPagari 1.2003. aasta3. oktoobril sõlmisid Politseiameti esindajaRobert Antropov ja OÜ Raldon esindaja Mati Tusovi üürilepingu Politseiametile jaPõhja Politseiprefektuurile 14 000 ruutmeetri pinna üürimiseks aadressilPärnu maantee 139 (endineAS Kalevi hoone).[18]2004. aastal koliti uutesse nüüdisaegsetesse tööruumidesse, kus asuvad ka politsei raamatukogu, nõupidamissaalid ja politseimuuseum.[19][20]